Poolik jutt hiljem kirjutan edasi

Kõrva lukustavalt kostis ebameedliv signaal. Xander tõusis vaikselt voodist, tõmbas kätega üle näo, hõõrus silmi ning tõusis püsti. Astus riietus masinasse ja hetkega oli tal vorm seljas. Voodi libises seina sisse ja lukustus. Ka tema võitlus kaaslased olid juba üleval ning valmistusid rivistuseks.„ Kus sa öösel olid ? „ küsis tema sõber Razer. „ Öösel tekkis vajadus klaas värske vee järele, klaasi kallutades märkasin silma nurgast sinu voodi logi „ No human life inside“ Xander kortsutas kulmu ja urisedes ütles, et „see pole sinu asi“ haaras elektri oda ja kõndis teiste sõduritega välja rivistusele, hiljem võitlus trenni ja siis jooksma kohutavate ja näljaste verekoerte eest. Iga päev üks ja see sama tegevus.Udria istus laua taga, logis sisse „vaatlus“ lehele ja saatis sondi sõjaväe kasarmute kohale. Sond leidis Xanderi ning jäi kõrgele õhku teda silmitsema. Ühtäkki tuli ilma koputamata sisse udria isa. Tüdruk kohkus ja lülitas kiirelt välja „ vaatlus“ lehe, tõusis püsti, ning langes isa jalge ette põlvili, pilgu maha langetades.Udria isa kes oli „Raksmehtide“ kuningas suunas pilgu arvutile, kissitas silmi mõmises ning haaras oma tütre käest. „ Tule, sa jääd hommiku söögiks hiljaks“ ütles ta kurjal toonil ja äkilise ning valusa tõmbega tiris isa tütart saali kus juba ülejäänud õukond ootasid viimast samas kõige tähtsamat saabujat. Kuni kuninglik perekond oli lauda istunud sai terve õukond sööma hakata. Kuninga käe plaksutuse järel teleporditi söök lauale ja kõik said sööma asuda. Kuninga paremal käel istuv tumedanahaline pika näoilmega ja kondise kehaehitusega Laux pööras tobeda irvetusega näoilme kuninga tütre poole ja küsis flirtivalt „Kas meie printsess ka minust täna und nägi ? „ Pärast seda hakkas terve laud kihisema nagu värskelt kallatud jook klaasis. Printsess aga kortsutas kulmu tõmbas silmad kõõrdi ja näitas talle keelt. Isa see peale käratas oma tütrele ja ütles „ Kombed, sinu kombed tüdruk“ Udria naeratas ülbelt ja palus vabandust. Kuningas pani rahulikult käe Lauxi õlale kummardas ja sosistas midagi talle kõrva.
Jumalad kustutasid taevas valguse ja saabus öö. Udria oli seda jumalate puhke hetke kaua oodanud. Taevasse ilmus silma paar, need valgustasid armunute kehasid üks heledamalt teine hägusemalt. Kaks kuud oli ilmunud taevasse ja ainult kuud taevas olid tunnistajad keelatud armastusele. Udria istus kivil ja paitas oma jalgadega järve süsimusta vee pinda. Ta kuulis eemalt okste raksatusi ja pehmeid samme. aga ta ei pöörand pead häälte suunas vaid ta näole ilmus naeratus ja süda kloppis nii kõvasti nagu oleks tahtnud rindade vahelt välja hüppata.Aga mitte hirmust ei kloppinud tema süda vaid erutusest. Ja juba tundis Udria kuidas kellegi käed poevad tema selja tagant tema õhukesse särgi alla ning tugevad ja külmad käed liuglevad nagu kaks mürgist madu mööda tema paljast selga üles poole ning peatuvad tema õlgade juures. Pigistavad tema õlgi ning liiguvad edasi tema rindade poole. Sel hetkel Udria peatab nad oma kätega pöörab pea ja sosistab: „Sa tulid Xander“ Sel hetkel tõmbab Xander oma käed Udria pluusi alt välja ja haarab ta oma käte vahele ning nad suudlevad kirglikult.

Nende keeled suus väänlevad nagu üks kahepeaga draakon,kus üks üritab teist maha suruda, võitlusest väsinuna üksteisest eemalduvad korraks, väänlevad paremale vasakule ning oodates paremat hetke mil taas ühineda.
Ühel hetkel tõmbab udria end Xanderist eemale ning hingeldades väriseva ja nukra häälega ütleb: „Ma kardan, et isa teab meist.“
„Miks sul sellised ebamaised mõtted on peas mu kallis“ küsis Xander.
„Täna..ahh pole tähtis, ma lihtsalt tunnen seda, et midagi väga halba juhtub“. Kogeleb Udria. Xander paneb mõlemad käed naise seljale ning liugleb kord hellalt kord tugevalt kätega mööda ta selga, sest ta teab, et see erutab teda kõige enam. Käed peatuvad ta õlgadel ning ta sosistab õrnalt:“ Ainuke halb mis saab hetkel juhtuda on see, et saabub hommik ja me peame taas üksteisest eemalduma, ainuke halb mis võib minuga juhtuda on see, et ma pean päeval tegema näo, et ei tunne sind. Aga mida kauem me üksteist päeval väldime seda rohkem mu hing sees karjub ja ihkab sind. Üks päev, kui ma saan sõjaväe ülem juhatajaks muudan ma seadust mis keelab tööstuse klasside ja kuningliku vahelise armastuse. Siis saame olla koos.“
Udria pöörab näo oma kallima poole, ta pisar voolab mööda nina otse Xanderi rinnale ja sosistades hingab ta kallima kõrva: „ Mu isa ei laseks sellel iial sündida“ ja langeb värisedes ta käte vahele.
Kurbusest on ka taevas kaks kuud pilvede alla kadunud, nagu oleks jumala silmad sulgenud kaastundest. Saabub hommik, armunud eemalduvad üksteisest vastu tahtmist ning järve äärde jääb vaid külm varajane kaste ja igatsust täis päeva valgus.