kolmapäev, 5. november 2008

Poeskäik

Mul on ka komme asjad põue panna.Mul head suured laiad käised. Lähed poodi ostan piima pakki,leiba ja muud träna.Äkki avastad,et kilekotti ei võtnud kaasa ja leti ääres pikk järjekord ja kilekoti pärast kah ei viitsi enam passida. Panen asjad käisse lähen kodu poole kui avastan,et juustu jäi ostmatta- Õnneks jäi teine pood tee peale ette.Poes mõtlen mida teha.Mul jope käised toitu täis praegu lähen turva avastab,et mul põu kuidagi pungil. Tuleb joostes mulle peale surub mind maha piimapakid käises lähevad katki põuest purskab valget vedelikku. Pood pärast piima koos kes seda läge hakkab koristama. Läksin siis müüa juurde näitasin et mul põu on toidukraami täis teisest poest ostin ausõna.Siis kutsuti turva minu juurde ja eskortis mind ilusti juustu leti äärde ja saatis mind ilusti kassani,et nad näeksid,et ma midagi üleliikset poest ei võtaks. Kuidagi turvaline tunne oli kohe kui keegi sind poes saadab lettide juurde

Mulle ei meeldi inimesed poes kärudega koperdavad ees. Käru on suur kah,mul tavaliselt alati kiire kihutan omas mullis riiulite vahel.Noh ma hästi pikk kah 195cm on ju,ma ei näe mis seal all pool toimub. Kõnnin pea otse,omas mullis siis kuskilt riiuli tagant kargab välja äkki muti käruga. Käru massiivne ja metalne elukas takerdub mu jalgadesse koliseb nagu oleks mitu päeva näljas olnud.Ikka tõsine hirmuäratavad ja ohtlikud asjad on need toidu kärud. Vannun poes käru peale,käru kuidagi ei taha taganeda.Aina vihasemaks läheb metalli kolin läheb aina suuremaks.Äkki vaatan ,et neid kärusi tuleb aina juurde.põgenen kiirelt kassasse oii plää kassas ka takerduvad mu jalgadesse nuusivad mind ja takistavad mind poest välja minna. Kassas on nad eriti ohtlikud nad võtavad nii palju ruumi,et ei ulata toitu lettile panna. Voh korv on väike ja süütu loomake. Ei kolise,ei takerdu jalgadesse.

Kommentaare ei ole: