Ma naeran ja nutan end magama.

Täna öösel läksin ma kell 01 öösel kuskil magama.Ma elan ihu üksi oma 2 toalises korteris juba mitmentat kuud,keegi pole mul veel külas käinud ,välja arvatud vend ja ema. Ihuüksi korteri tubade läburündis ekseldes terve päev ja aknast välja aadates kuidas inimesed eemal õues naeravad üksteisele,kaklevad üksteisega,mõni lükkab oma autot lumest välja ning siis kui auto lume hangest väljas on siis tänatakse aupaklikult tugeva käe pigistusega ning kutsutakse baari õlut jooma tänu täheks. Sest on jõulu kuu ja kõik on sõbralikud,kõigil on keegi kelle kallalnalja visata,naerda,togida.
Ohkan raskesti üksi päini seda kõike aknast vaadates,vaatan oma kohvi tassi sise,loksutan tassi põhja jäänud kohvi lonksu,tõstan kruusi suu ette ja joon viimase tilga tassi põhjast ära. Panin kõik tuled kustu,võtsin riided seljast viskasin need laisalt võõdi kõrvale põrandale,sest nii kui nii keegi ei käi mul külas,ega näe,et mul riided maas vedelevad ja mul pole kedagi voodis kes tõstaks pea ja karjuks mulle,et korista riided põrandalt ära ja pane ilusti kapi peale.
Telekas veel mängib,aga ma olen seljaga tema poole voodis,vaatan vaid kuidas televiisori ekraani valgus hüpleb ja mängib ise endaga seina peal-see tundub palju huvitavam.
Uni hakkab tulema,sellest annab märku mu silmad kes ei jäksa enam vaadata seina pealt telekast tulevat valguse mängu.Tõusen voodist,korra veel aatan aknast välja,seal on valge.Tänava laternate kollakas valgus hõõgub üle terve linna,mõni üksik auto eemal sõidab mööda maanteed,linn on tühi,ei liigu inimesi,ega loomi. Minu tuba on pime ja hästi vaikne. Puhkusin kapi peal oleva sinise küünla,kuunal kustus eritades põlenud vaha ja niidi lõhna.küünla mustaks põlenud nöör veel hõõgus punaselt minu kaardinaga kaetud akna pimedas ruumis.Kuni lõpuks rauges.
Viskasin laisalt voodisse,lülitasin telekapuldist teleka välja ja sundisin end magama jääma.
magama minnes mull alati meeldib mõelda igasugu asjades.Pea pehmel padjal,keha lõdvunult ja laisalt lebab voodis,keha on välja sirutatud.nii mõnus on pähe mõtteid tulema. Mõtlen nende inimestele keda ma täna aknast nägin,neile,kellega ma täna msn-is päeval kirjutasin ja isegi mõtlen mida homme poest süüa osta.Aga äkki kostub minu peast üks fraas,üks lause,ta kostuks hästi kaugelt,kuid tunnen et see sõna liigub minu poole."Mida ta tahab" Jään ma mõtlema,miks see sõna mulle äkki pähe kargas ? Ning lause jõudiski mulle kõrvu,see on "Linkin Park- Numb" laulu sõnad,pahvatan voodis mõttes naerma,loomulikult ju,enne magama minekut vaatasin ma telekast MTV muusika kanalit,nüüd hakkas see laul mind öösel kummitama. Aga miks just need sõnad sellest laulust jäin ma oma mõttes äkki tõsiseks,miks just need sõnad laulust: "Every step that I take is another mistake to you"
need sõnad aina kordusid ja kordusid,ning puhkesin voodis nutma,pisar voolas mööda nina alla otse pehmesse pattja.
Äkki katkestas minu mõtlemist üks väline hääl,üks hääl mis ei tulnud minu mõtetest vaid minu toast,ja see hääl hakkas mind häirima. Kuulsin kuidas üleval lae all kostub voodi kriiksumist,ühtlane kriiksumine muutus aina rahutumaks ja rahutumaks. Avasin silmad,pöörasin end selili ja kuulasin seda voodi kriuksumist.Kortsutasin kulmu ja mõtlesin. " Naabrid üleval korrusel seksivad" Algul üritasin sellest mitte välja teha,ja üritasin oma kallite mõttete sekka uuesti sukelduda.Üritasin voodis edasi mõelda nende sõnadele mis laulust Linkin Park-numb mulle mõttetesse sööbis. Ma visklesin ja vähklesin voodis,mul hakkas juba teki all palav,viskasin teki pealt,aga need kriuksumised seal üleval ei lakkad,ega lakkand. Aga ma ei suutnud enam sellele möelda. need voodi kriuksumised üleval naabri juures läksid aina valjemaks ja valjemaks,selline tunne,nagu nad oleksid minuga samas toas ja seksivad.Ma avasin vihaselt silmad,tõsin voodist üles,vaatasin kella. Kell oli 01:37 öösel. Ohkasin raskelt vaatasin veel viimast korda üles oma lakke,hääled olid juba palju valjemaks läinud.Tõusin püsti ja läksin pool paljalt kööki,avasin külmiku,külm õhk voolas mu reitele,jalgadele tuli mõnus värskendav kana nahk ihule, võtsin sealt paki külma piima ja jõin selle ühe sõõmuga ära. vaatasin aknast välja,oma pimedast köögist,sest tuld ma põlema ei pannud kööki sisenemisel.Võtsin suitsu pakist suitsu süütasin selle põlema ja jäin aknast välja vaatama. Iga tõmbega mis ma suitsust tegin hõõgus punene tuli ,suitsust pimedas köögis,tubaka punane hõõguv tuli peegeldus mu aknast.
Kustutasin koni tuhatoosi,käisin veel WC-lahkudes sealt kostus vaid vee kohin,panin ukse kerge klõpsatusega kinni ja hüppasin taas voodisse.Pehme padja ja kerge teki vahele.Teritasin kõrvu veel viimast korda üles lakke naabrite juurde aga seal oli vaikseks jääänud. "Lõpuks ometi Ohkasin mina ja meenutasin kuhu ma oma mõttetega pooleli jäin. Ahjaa õigus..Linkin parki sõnadele:
"I'm tired of being what you want me to be
Feeling so faithless lost under the surface
Don't know what you're expecting of me
Put under the pressure of walking in your shoes
Every step that I take is another mistake to you"
Nende sõnadega ma lõpuks uinusin.