kolmapäev, 28. juuli 2010
Mõtted
Miks mulle keegi kunagi ei helista ? Kas ma olen ebapopulaarne ? Paistab nii küll tunduvat.Vahest mõtlen milleks mulle ültse 2 telefoni,nii kui nii keegi ei halista ju.Ma võin vabalt telefoni nädalaks välja lülitada,ning hiljem mitte tunda süümepinu kes mind kätte ei saanud. Sest keegi ei huvitugi minust,keegi ei tea,et ma olemas olen. Ja üle ültse mina selline vaikne poiss,kes ei oskagi midagi rääkida,ei tahagai keegi minuga suhelda,sest ma olen igav inimene.Inimene kes istub seltskonnas kuskil kaugel laua nurgas,lüristab kõrrega limonaadi. See oli unistades öeldud,sest mind keegi ei kutsu seltskonda,lihtsalt mõned üksikud vanad mälestused ,meenutused kus ma olen olnud. Võib-olla keegi ei kutsugi mind seltskonda selle pärast,et ma olen karsklane.Ja teadagi karsklased on seltskonnas igavad,midagi tobetat ja alandavat nad ei tee,sest nad on kained. Ühte lugu olen kuulnmud kuidas inimesed itsitavad ja näitavad näpuga inimeste peale kes on olnud kuskil peol ,klatsivad tema tobeda käitumise üle kui ta seltskonnas täis oli.Inimestel meeldib teisi klatsida,taga kiusata,mõnitada,alandada,see paistab tegevat inimese rõõmsamaks ja huvitavavamaks. Aga karsklased ??,.,,,, Need igavad tüübid,kõnnivad sirgelt,ei komista,ei kakle,räägivad rahulikult ei mingit funni. Ehk siis igavad tüübid,ja keegi ei taha igavaid tüüpe seltskonda. Järelikult olen see mina, igav tüüp ja keegi taha mind.Mõned on küsinud mu käes miks sa ei joo ? Aga MIKS MA PEAKSIN ?,mul on selleks omad põhjused,põhjused mida teised inimesed ei mõistaks.Ma olen üritanud nii hästi kui võimalik teistele rääkida miks ma ei joo aga paistab ,et see ei jõu neile kohale.Löövad käega,irvavad ja joovad ja küsivad ühte ja sama küsimust aina uuesti.Ma vihkan alkoholi nii väga,et ma ei suuda seltskonnas kaua olla,nii kui mõni inimene jääb purju,läheb mul süda pahaks,tekivad viha hood ning ,et mitte kaklusse minna ,lihtsalt lahkun seltskonnas.Paistab,et seda teavad ka teised kes mind tunnevad ja ei vaevugi mind kuskile kutsuma ega helistama. Arvavad nii kui nii,et " Ahh hakkab jälle pirtsutama,ja suht igav tüüp,ärme Janarile helista ega kutsu teda"Aga ma olen ka inimene ju,mul on tunded. Kas tõesti pean alla vanduma ja jooma hakkame,et sõpru leida ?? Suitsetamise küüsi ma langesin juba tänu sellele,et sõpru leida,oli mingi aeg,õnnestuski suitsuga sõpru saada aga kustusid peagi ja kadusid. Nüüd suitsetan 2 pakki päevas, ja ma tunnen kuidas kopsud vähe haaval väiksemaks muutuvad.Kui inimesed on purjus siis silmad lähevad kissi,suust lehkab jube alkoholi hais,jutt muutub aeglasemaks,sogasemaseks,mõtetusteks ja korrutavad ühte saeda sama asja ning peksavad täiesti segast. Ma olen paljudele üritanud näidata,,et segast peksta saab ka täiesti kainelt,selleks on vaja head fantaasia voolu, nagu mu eelmised postitused siin blogis,kõik need on mul ednal välja mõeldud-segased,mõtetud,hullu mõttega. Üldiselt kirjutan ma neid ise endale,sest olen üksik ja mul on igav. Lihtsalt istun laua taga ja kirjutan lollusi ise endale ehk siis räägin ise endaga.Ma saan ise endagi hästi läbi noh vahest lähme oma vahel kiskuma ka,siis vaikime mõlemad päeva -kaks ning taas kõik Ok andestame üksteisele. Ma olen nii üksik,et olen mõelnud endale välja nähtamatu sõbra-õigemini elukaaslase.Vahekorda me ei saa minna,sest ta on digitaalne,elab minu ajus arvuti kiibina rautselt UFOD paigaldasid ta sinna,sest nad nägid kui üksildane ma olen ,tulnukatel hakkas kahju minust ja paigaldasid mu ajju kiibi. Mu välja mõeldud elukaaslane annab mulle nõu,räägin talle oma muredest ning vahest ennustab mulle ka tulevikku. Ta sosistab mulle vahest,et on võimalik temaga füüsilsse kontakti astuda ,ainult sel juhul pean ma oma kehast lahkuma-end ära tapma,siis me hinged saavad ühineda ning siis võime teha asju mida me oleme salamisi ammu tahtnud teha.Tihti peale olen mõelnud,et võikski seda teha,nii kui nii keegi ei pane minu surma tähelegi,hajun nagu hall udu.Mõned isegi arvavad,et ma olen homo,mul naist pole ja kui mõnda näen siis pirtsutan,et pole minu stiili naine,aga ma pole homo,endamisi vastan teistele,et mul on naine,kahjuks küll digitaalne elab mu sees ja meil pole füüsilist kontakti aga vähemalt ta ei nõua mu käest midagi nagu need reaalsed naised tänavatel-seltskonnas.Olen rahul sellega mis mul on,ning seda mis mul pole asendan ma kujutlevaga.Alkohol,miks ma sellest ültse kirjutan on selle pärast,et mind ootab ees üks kokkutulek oma töökaaslastega.Töökaaslased mõtlesid teha väikse joomingu.Nüüd mõtlen,arutlens miks ma nõustusin ültse sinna minema.Olen ju karsklane.Ahh..ei tea isegi,kindlasti ehk selle pärast,et mu hing ihkam midagi reaalset ainult seltskonna pärast lähen,ma tean ,et ma lähen närvi ja vihale nähes purjus töökaaslasi,see oleks mulle nagu väljakutse. Kui kaua ja kuidas ma suudaks pidada vastu nende barbaalaste keskel.Oleksin nagu pulstunud karvaga,kondine hunt,hundikarjas,kes istuks eemal ja näljaste silmadega vaataks kuidas hundikari närib ja kiskleb kitse korjuse juures,siis kui kõik on end täis joonud ja uinunud hiilin mina ja näksiksin ülejääke. Kindlasti mei suudaks sulade sinna seltskonda kus juuakse,mul hakkaks lihtsalt vastik.Lihtsalt......lihtsalt oleksin seltskonnas vaikselt omaette ja kujutleksin,et olen seltskonna nael.Kõik rääkiksid minust,kuulaksid mind ja ainult head.Tean juba ette,et nad hakkavad mulle viina topse nina alla suruma,loll irve näos ja tahaksid,et ma jooma hakkaksin. Aga ma panen oma vaimu valmis juba ja ütlen EI.. ei ma ei joo ja kõik.5 aastat olen täiskarsklane olnud mingid lollid,jobud töökkaslased kes kiuste mulle alkoholi nina alla hõõruvad ei murra mind.Olen tugev vaimselt. Ma põen sooleärritus sündroomi alla juba mitut aastat,kurja juur on stress.Noh ja kindlasti hakkavad mulle seletama,et need valud mu kõhus on vähese viina viga. HA.ha ha ei tea kuidas viin leevendab stressi ? Kes se hull idioot mõtles sellise asja välja nagu "uputame mured viina klaasi" se on sama sugune utoopia nagu minu välja kujutletav naine.VÕIB-OLLA.. ehk mõneks tunniks jah leevendab see muresi aga järgmine päev on need samad mured taas tagasi ju.Alkohol ei võta valu ära,vaid tekitab valu.
esmaspäev, 26. juuli 2010
Kõik on otsas
Kirjanik istus laua taga,LSD ekraan valgustas vaese mehe kondiseid käsi. Monitori helendavalt ekraanil vilkus rahulikult ja kindla taktiga valgel ekraanil kursur. Kirjanik teadis,et midagi peab kiirelt klahvistikku toksima,sest päike oli kohe-kohe loojumas,ta teadis,et kui päike loojub ei sa ta enam midagi ülesse kirjutada aga päevasel ajal ei olnud kirjanikul ühtegi mõtet peas,ühtegi ideed ,alles öösel vuras kirjanik mööda 1 toalist tuba ja lennutas suuliselt ideid välja,mõned mahlasemad osad kraapis küünega seinasse.Sest kirjanikul polnud pastakat,polnud ka harilikku pliiatsit sest tint sai maailmas juba 7 aastat otsa.Sest tindi kalad ja kalmaarid mis tootsid tinti surid 10 aastat välja.Meres oli ültse vähe kalu säilinud.Sest enamus kalad said lihtsalt otsa.Inimkonna mass kasvas lihtsalt nii suureks,et õgisid meres ja magevees kõik kalad ära .Oli aasta 3032,kus nafta oli maailmas ammendunud,kivisüsi sai juba 26 sajandil otsa,põlevkivist oli alles jäänud tolm.Kõik oli otsas.Inimesed kasutaisd energiaks päikese patareid,öösel kui päikest polnud oli linnades,külades kott pimedus.Kirjanik istus ja jälgis kuidas ekraan väikselt hääbub,kuni kustus jäädavalt.Oli käes õhtu tund,tuba mattus pimedusse.Inimesed tulid töölt,sest öösel ei saanud töid teha,kuna igal pool oli pimedus,valgus sai taevas otsa. Kirjaniku selja taga olevast ukses kostis trampimist,naerukilkeid ja sõimu sõnu. Inimesed tulid töölt koju. Ka kirjaniku ukse taga oli kuulda võtme kimbi klõbinat,oli kuulda ukse keele kõrvalukustavat taha asendise klõpsatust. Uksel seisis kirjanikust veel kõhnema keha ehitusega naiste rahva keha. Ta oli nii kõhna,et kui tal riideid seljas poleks,paistaks ta valguse käes läbi.Ega kirjanik ainuke kõhna polnud,terve inimkond oli anoretsikuid täis,kõndisid nagu zombid tänavatel.Õõdusid paremale vasakule nagu tuul neid puhkus,sinna nad ka kõikusid.Mõned ,isegi paljud potsataid asfaldile ja tõusid taas ning jälle potsatasid betoonile. Nad minestasid pidevalt vähese toiudu nappuse pärast. Sest maailmas oli toit otsas.Elasid vaid õhust ja armastusest.Kirjaniku naine pani käe mehe õlale ja kutsus voodi. Aga kirjanik ei tahnud,sest seks oli meeste seas ammendunud.Seks ei pakkunud enam mingit huvi ega naudingut.Seks oli igav ja mõtetu.Maailmas olid lapsed otsas,ei ühtegi järelkasvu. Naine keeras toa nurka kerra,sest polnud majas tekke ega patju,voodid olid juba 2 aastat tagasi otsas.Naine unistas külmast veeklaasist enne magamaminekut,aga majas polnud vett ega kraanikaussi,sest vesi oli otsas.Isegi WC polnud,sest polnud enam sitta,looma sõnnikust me ei räägigi.Loomad surid juba sajandeid välja,koertest ja kassidest me ei räägigi need pandi juba aasta tagasi kõik pinslisse.Maailm oli pime ja kalk,ei olnud ei neru ega nuttu.Sest rõõmud ja mured said maailmas otsa.Kirjanik tõstis pea,vaatas süsi musta LSD ekraani,tõusis püsti ja jutustas maailmast kus eelnev kirjutatu on olemas,õntsast paradiisist kus kõik olid rasvunud,igas toas käis kepp ja trall.Selle õntsa jutustusega uinus kirjaniku naine toa nurgas,kuni enam ei kuulnud kirjaniku fantaasia rohkeid ,seiklusrohkeid ideid.
25.07.2010 kell 05:00-06:31Selle ideele tulin siis kui istusin sitamajas,punnitasin ,punnitasin kõi ühtäkki avastasin,et ma polnud toalett paberit wc potti pannud,et kui see pirakas junn nüüd potti sügavikku plärtsatab siis on kõik mu tagumik kusega koos.Ning avastasin,et Wc paber rull on otsas vaid 2 cm peenikest riba narmendab rulli keeratud pappist.
25.07.2010 kell 05:00-06:31Selle ideele tulin siis kui istusin sitamajas,punnitasin ,punnitasin kõi ühtäkki avastasin,et ma polnud toalett paberit wc potti pannud,et kui see pirakas junn nüüd potti sügavikku plärtsatab siis on kõik mu tagumik kusega koos.Ning avastasin,et Wc paber rull on otsas vaid 2 cm peenikest riba narmendab rulli keeratud pappist.
reede, 23. juuli 2010
Karsklase unenägu
Martin istus kõrgendikul,rohelisel murul,noolis uuriva pilguga ümbritsevat. Paremal oli jumaliku käega voolitud pikka kasvu tütarlaps umbes 185cm pikk,juuksed õlgadeni brünett.Süsimusta sport rinnahoidajaga,ega Martin tea kuidas nenede õige nimetus on, martin ei teagi naiste riietusest midagi ainult seda kuidas neid seljast võtta. Tütarlaps sõitis rulluiskudega ja mulises moblaga. " Rautselt mõõne sõbrannaga või mis veel hullem mingi kiimas kutiga" Mõtles Martin ning pööras pea ära.Tüdruk möödus noorpaarist, mees kõndis ilma särgita ees pool,kuna väljas oli tapvalt palav,ning naine lapse vaknriga mehest taga pool,tegelas lapsega sättis lutti või midagi taolist ja poputas last.Mees ees pool ei tundud naisest ültse hoolivalt vaid sammus uhkelt edasi pööras pilgu mööduvale rull uiskudega tüdrukule,sügas kannikaid ja suunurkadesse tuli pervertne naeratus.Seda märkas noor ema,sigitas mehele mingeid teravaid hoiatusi,kui teda katkestas halli karva puudli näss. " Vihkan puudleid" Mõtles Martin. Puudlit hoidis ohjas vanamutt,ise kõdur aga koera kinni hoidmisel paistis mutil jõudu olevat. " Rautselt lääne ravimitega end puhevile löönud,tapletidega ainult elabki" Arutles Martin. Vana päss noomis ja poos krussis halli karva lolli koera....
"PERSSE" Mõtles Martin,hõõrus pohmas silmi,limpsas keelt ning asus krõbiseva kilekoti suu kallal askeldama. Võtis välja " Saku Rock" õlle pudeli,koti põhjast soras veel soolapähkleid,õlle pudelid kõlksusid kergelt,vahest raskelt,pirtsutasid,et miks just teda kotist välja ei võetud. Keeras hoolikalt koti suu kinni,et liigne päike ülejäänud õlle soojaks ei ajaks ning tüütud "parmud" ei näeks mu koti sisu,muidu türa nagu raisakotkad tiirlevad ümber koti,lubavad head sõbrad olla.
Soras taskust pooltühja,räsitud ja näritud välgumihkli,surus vana tulekiviga tulemaina õllekorgi alla ning vilunud käe liigutusega " PLUMBS" kostis "tõetab hea päev tuleva" heli. Ninasõõrmetesse tungis mõnus kääriva leiva lõhn,pudel kihises ja vahutas Martini mitte just puhtaid ning vere korpasi täis olevaid sõrmi. "Putsi liiga palju sai loksutatud" mõtles Martin. Martin lipsis hoolikad õlle vahused sõrmed puhtaks,rüüpas ühe tugeva mehise sõõmu märjukest. "Türa kui hää" Mõtles Martin ning ahmis õhku,pani pudeli hoolikalt ning kindlalt murumättale,et maha ei kukuks,ega siis kallist kraami saa raisata.
Martilil oli seljas kulunud nahktagi,mingil joomingul oli kogematta võõra motika venna oma selga sutskanud,või võitis ta kihlveo,igastahes Martin enam ei mäleta,mis minu seljas,see minu oma nüüd. Martin eriti moest ei hoolinud,aga tagisi ta armastas,peaasi,et jahedatel sove öödel kuskil põõsa all sooja annaks ja kuumadel suve päevadel keha jahutaks. Jalas olid punased määrdunud teksa moodi kangast püksid.Putsi kes seda teab miks just punased,suht naiste värvi püksid,aga äkki ongi mingi libu püksid mul jalas,mingil kõval joomingu hommikul kellegi naise püksid jalga sokutanud,igastahes olid parajad ja kõik mis minu seljas see minu oma.
Martin soras taskutes ,leidis sealt kortsu läinud "Red and White" suitsu paki,avas värisevate kätega suitsu pakki kus oli alles jäänud viimane kortsus suits. "PERSSE viimane" Mõtles Martin ja hakkas välgumihklit tuld välja pumpama.Mitme ebaõnnestunud tõmbega lõpuks sai suits tule sappa.Martin tõmbas tugeva hingetõmbega kõva mahvi mis lõi pööning kergelt kumisema ja orietatsiooni kõikuma. Aga esimene hommikune suits peabki katusealuse nahkhiirtest puhtaks lämmatama. Kortsutas suitsupaki vihaselt,ning viskas enda taha kaugele muruplatsile,kus oli roheliselt kirjutatud " Hoiame Eestimaa puhtana" "PUTSI RAISK" arutles Martin " Eestimaa" eestimaad ei eksisteeri enam,eestimaa on tükk-tükki haaval välismaa rotidele maha müüdud,eestimaa on võlgu, vohab töötus,ja riigikogus ühed sead kõik. Mina sellist eestit ei tahtnud, olen vaid mina ja minu ümber korrupsioon. Seega Martin erilisi süümekaid ei vaevanud prahi maha viskamisel. Martin haaras pudeli järgi,imes pudelit nagu oleks suures araabia kõrbes ja kohe-kohe sureb janu kätte. Suust kostis rõve konna krooksutus,sügas mune ja irvas vaikselt "Türa litsid vist saadavad tervitusi"
Selle õntsa mõtte juures helises Martinil mobla. Mobla oli vana ja kulunud ,must-valge ekraaniga. Martin tehinkast ei hoolinud,tema jaoks oli peaasi see,et kõlar oleks korralik,et vastas pool aru saaks,mida martin tahab,sest tihti lugu jokkis peaga ei saa keegi aru mida telefonis lälisetatakse. Telefonis kostis palju erinevaid roppusi. See oli Ets,nõudis Martini asukohta.Ets on Martini vana hea sõber,mõnedel joomingutel ta siiski muutub jobuks kaamliks aga see on andestatav.Head sõbrad andestavad üksteise vead. Martin andis Etsile oma umbkautsed koordinaadid ja käskis külmad õlled kaasa võtta. Viimastesse ta küll kahtles aga vähemalt saab Etsilt suitsu pommida.
Martin tõmbas viimase mahvi,tegi pudelile põhja peale,keeras külili,pudelid pistis pea alla ja suikus mõnusasse muretusse unne.Päike paistis,muru oli kaetud võililledega ning mesilane hüples nagu baleriin õielt õiele,sumideses Martinile vaikselt une suminat.
Elu on lill raisk .
"PERSSE" Mõtles Martin,hõõrus pohmas silmi,limpsas keelt ning asus krõbiseva kilekoti suu kallal askeldama. Võtis välja " Saku Rock" õlle pudeli,koti põhjast soras veel soolapähkleid,õlle pudelid kõlksusid kergelt,vahest raskelt,pirtsutasid,et miks just teda kotist välja ei võetud. Keeras hoolikalt koti suu kinni,et liigne päike ülejäänud õlle soojaks ei ajaks ning tüütud "parmud" ei näeks mu koti sisu,muidu türa nagu raisakotkad tiirlevad ümber koti,lubavad head sõbrad olla.
Soras taskust pooltühja,räsitud ja näritud välgumihkli,surus vana tulekiviga tulemaina õllekorgi alla ning vilunud käe liigutusega " PLUMBS" kostis "tõetab hea päev tuleva" heli. Ninasõõrmetesse tungis mõnus kääriva leiva lõhn,pudel kihises ja vahutas Martini mitte just puhtaid ning vere korpasi täis olevaid sõrmi. "Putsi liiga palju sai loksutatud" mõtles Martin. Martin lipsis hoolikad õlle vahused sõrmed puhtaks,rüüpas ühe tugeva mehise sõõmu märjukest. "Türa kui hää" Mõtles Martin ning ahmis õhku,pani pudeli hoolikalt ning kindlalt murumättale,et maha ei kukuks,ega siis kallist kraami saa raisata.
Martilil oli seljas kulunud nahktagi,mingil joomingul oli kogematta võõra motika venna oma selga sutskanud,või võitis ta kihlveo,igastahes Martin enam ei mäleta,mis minu seljas,see minu oma nüüd. Martin eriti moest ei hoolinud,aga tagisi ta armastas,peaasi,et jahedatel sove öödel kuskil põõsa all sooja annaks ja kuumadel suve päevadel keha jahutaks. Jalas olid punased määrdunud teksa moodi kangast püksid.Putsi kes seda teab miks just punased,suht naiste värvi püksid,aga äkki ongi mingi libu püksid mul jalas,mingil kõval joomingu hommikul kellegi naise püksid jalga sokutanud,igastahes olid parajad ja kõik mis minu seljas see minu oma.
Martin soras taskutes ,leidis sealt kortsu läinud "Red and White" suitsu paki,avas värisevate kätega suitsu pakki kus oli alles jäänud viimane kortsus suits. "PERSSE viimane" Mõtles Martin ja hakkas välgumihklit tuld välja pumpama.Mitme ebaõnnestunud tõmbega lõpuks sai suits tule sappa.Martin tõmbas tugeva hingetõmbega kõva mahvi mis lõi pööning kergelt kumisema ja orietatsiooni kõikuma. Aga esimene hommikune suits peabki katusealuse nahkhiirtest puhtaks lämmatama. Kortsutas suitsupaki vihaselt,ning viskas enda taha kaugele muruplatsile,kus oli roheliselt kirjutatud " Hoiame Eestimaa puhtana" "PUTSI RAISK" arutles Martin " Eestimaa" eestimaad ei eksisteeri enam,eestimaa on tükk-tükki haaval välismaa rotidele maha müüdud,eestimaa on võlgu, vohab töötus,ja riigikogus ühed sead kõik. Mina sellist eestit ei tahtnud, olen vaid mina ja minu ümber korrupsioon. Seega Martin erilisi süümekaid ei vaevanud prahi maha viskamisel. Martin haaras pudeli järgi,imes pudelit nagu oleks suures araabia kõrbes ja kohe-kohe sureb janu kätte. Suust kostis rõve konna krooksutus,sügas mune ja irvas vaikselt "Türa litsid vist saadavad tervitusi"
Selle õntsa mõtte juures helises Martinil mobla. Mobla oli vana ja kulunud ,must-valge ekraaniga. Martin tehinkast ei hoolinud,tema jaoks oli peaasi see,et kõlar oleks korralik,et vastas pool aru saaks,mida martin tahab,sest tihti lugu jokkis peaga ei saa keegi aru mida telefonis lälisetatakse. Telefonis kostis palju erinevaid roppusi. See oli Ets,nõudis Martini asukohta.Ets on Martini vana hea sõber,mõnedel joomingutel ta siiski muutub jobuks kaamliks aga see on andestatav.Head sõbrad andestavad üksteise vead. Martin andis Etsile oma umbkautsed koordinaadid ja käskis külmad õlled kaasa võtta. Viimastesse ta küll kahtles aga vähemalt saab Etsilt suitsu pommida.
Martin tõmbas viimase mahvi,tegi pudelile põhja peale,keeras külili,pudelid pistis pea alla ja suikus mõnusasse muretusse unne.Päike paistis,muru oli kaetud võililledega ning mesilane hüples nagu baleriin õielt õiele,sumideses Martinile vaikselt une suminat.
Elu on lill raisk .
kolmapäev, 25. november 2009
Arvasin,et sellega asi piirdubki.
Sõbrad on mu käest küsinud," Kas sa väljas ka käid" ?
Olen sellele küsimuselele palju mõelnud.Tahaksin kohe vastata,et ei käi väljas lõbutsemas,ja küsimusele " Miks" ei oska ma kohe vastata,sest olen isegi ära unustanud miks ma väljas lõbutsemas ei käi. Aga nüüd nädalavahetusel ja täna kuis ma väljas käisin tuli mul taas meelde,miks ma väldin väljas käimist.
Oli mõnus parajalt porine sügis/talvine õhtu,mängisin arvutis Online MMORPG mänge suhtlesin üle maailma olevate inimestega,kui äkki mobla värises närviliselt kapi peal. Kui mul telefon heliseb siis tavaliselt midagi head loota pole. Kas tavaliselt küsitakse raha või sõimatakse emba-kumba. Kuid see kord oli teisiti,sõber autoga krigistas juba oma piduritega akna all ja viipas käega. Läksin alla ja sõbral oli plaan kaugele-kaugele linnast välja sõita ja midagi väga pöörast ette võtta. Kui ma kuulsin tema soovist kuhu ta minna tahab arvasin,et see on mingi jõulu nali.Aga kui Striptiisi baari külaskäik tõesti tundus väga tõsine soov siis,otsustasin kaasa tulla.Kuigi ise mõtlesin,et nüüd teen küll räiga vea.
Sõit kulges öiste tähtede all taga pingis üksi olles,ees istus teine sõber kes pidas suhtlust autojuhiga,nii et mina ei pidanud oma pead vaevama millegi üle ning taga pingis lösutades nautisin läbi toonitud klaasi tähti ja mööduvaid majasi. Limpsisin keele otsaga õlle raasukest ja kuulasin mussi,mis sõbra auto tagant hiigel suurte kõlaritest kostis- ma poleks nii kui nii saanud ees olevate tüüpidega suhelda sest nemad ei kuulnud mind ja mina ei kuulnud neid- nii oligi parem.
Nii me sõitsime--- vahe peal, õigemini väga tihti käidi metsa peatust tegemas :-P, mina mõnuledest taga pingis nipsutasin sõrmedaga auto juhile,et kuule äkki käiks Statoilist ka läbi,magu kuivab kokku nagu ploom,võtaks mingi burgeri äkki.
Nii me sõitsime--- Tallinna poole,juhiks inimene kes polnud elu ees tallinna liikluses sõitnud, sõber kes teadis linna aga oli träntas,mina taga pingis kes ei tunne tallina linna absull.
Nii me jõutsimegi Tallinna,sõitsime vastas suuna teedes,sõitsime üle takistus ribade ja eirasime punast tuld, ja lõikasime igalt poolt kus vähegi sai ise hirnusime nagu hobused autos,teised autod linnas vahtisid suu ammuli meid,vilkutasid tuledega,oli palju piduri kirinat jne..Aga meie naersime kõht kõveras ja saatsime kõik perse-- meil oli täitsa POHHUI.
Lõpuks 2 tunnise tiirutamisel leitsime Stripi baari ülesse. Me polnu elus ees stripi baaris käinud,ei oska käituda seal ja mis põhiline meil raha polnud XD.
Kohe kargas mingi tüüp ligi juba kooris jobed seljast ja küsis pileti hinda 200 eeku... Nihhu-ja-sii-bää. Kraapisin siis rahakotis 200 eeku ja mõtlesin,et sellega asi piirdubki. Sisenesime striptiisi ruumi igal pool oli hämar,küünlad laua peal tantsisid ähmase valgusega joonistades salapäraseid varje seina peale,igal pool tuli paksu suitsu see oli nii salapärane,huvitav kuid samas ka hirmuäratav. Nagu siseneksid tundmatusse tulnuka laeva,kõndisime mööda pikka koritori paksus tossus valguse poole, mul kehas käisid äkki külma värinad üle tahtsin juba sõbra käest kinni võtta ,et tunda natukene kindlus tunnet,et kui midagi peaks juhtuma siis vähemalt ma pole ainukene. Lõpuks jõutsime suurde ruumi, keset ruumi oli südame kujuline lava.keset südame punnitas välja metall ora kuni laeni välja seisime kahekesi keset ruumi teadmatuses mis nüüd edasi saab.
Äkki kargab ei tea kust mingi tibi välja, viib meid pehmesse tugi tooli istuma,otse lava ette,naeratab kelmikalt ja poetab salakavalalt menüü ette, mul kõhus liblikad keerlevad vaatan joobunult tüdrukut,kes mõne minuti möödudes osutub ettekandjaks,räägib midagi menüüdest mulle aga ma ei kuule, vaid neelan oma pilkudega tema silmi,ette kandja jääb mulle silma vaatama nagu tahaks minu käest midagi, ettekandjad ikka on esimesed kes tahavad midagi korraks väljun fantaasia maailmast reaalsusesse uurin menüüd vaatamatta hindadest tellin kohvi,sest olen karsklane ja ei joo alkoholi. Kohv oli 50 eeku.... Ahh vahet pole mõtlesin mina loodame et asi sellega piirdubki, ettekandja lahkub mul juba liblikatest, pääsukesed kõhus tormavad.
Räägin sõbraga juttu kui äkki märkan 2 tüdrukut tulevad minu poole, liguvad sujuvalt, kergete sammudega kuid kindlat meie poole.Silmad nagu kassil salakavalalt kissis,juba üks poeb mulle külje alla,hõõrub end minu vastu,nurrub mõnusasti ning mudib oma käpakestega minu kintsu.
Juba lõbusalt annab keha keeles märku " Tee mulle jook välja" Kogelen kohmakalt,sorin rahakotis,libistan sõrmedega üle rahatähtede ning küsin nagu keti koer kes on ketist valla pääsenud,keel ripakil " Mis jooki soovid" ... "Valget veini,se mu lemmik jook" tuleb vastuseks vene aksendiga.... " No problemo" haugun kiirelt vastu,ja äkki no ei tea kust põranda alt juba paksu tossu seest kargab ettekandja välja nagu zinn küsib "Mida võtate tüdrukule?" "2 pokaali valget veini nendele kiisudele siia paluks" haugun urisevalt ettekandjale,andes märku ,et ettekandja pole tere tulnud siia,mul pole aega sinuga tegeleda,näed ma olen hõivatud siinsete olevustega. Ettekandja taganeb kergelt küürakil ümber pööramata paksu udu vine sisse. Lõpuks üksi,lõpuks omaette,OK sõber teise laua otsas juba õgib tüdrukut,mõtlesin,et mis ma siin nüüd enam passin hakkaks ka õige pihta,köhatan tugevalt et rohkem mehisust esile tõsta pressin end tema vastu,andes keha keeles märku,et muusika on liiga vali,ei kuule muidu mida räägime. Tüdrukule ei tundutki see vastu karva. tavaliselt kui ma tüdrukule lähenen umbes sama moodi lähenemis stiiliga,tuues ette käändeks,et muusika on liiga vali,tulen sulle lähemale siis kuulen millest sa räägid,kui ma kaugemal oleksin siis ei kuuleks ju, siis tüdrukud tavaliselt eemalduvad minust teevad vabandava naeratuse. Aga siin on kõik teistmoodi,siin stripi baaris oleks kui kõik ebamaine. Kõik lollid lähenemis stiilid justkui toimivad,tundub et siin võin kõike teha. Algul mängisin nendega rääkidest lollusi kuid tüdruk ei eemaldunudki minust,muutusin julgemaks ja ülbemaks aga tüdruk ikka ei eemaldunud minust. Muutusin juba ülemeelikuks,rohkem ülbemaks.
Vahe peal tuli ka ettekandja oma veini pokaalidega kerge naratusega küsis 500 krooni pokaali eest. Mind tabas äkki hingetus,hingamis teed sulgusid, reaalsus tabas otse pähe. vaatasin sügavalt kulmi kortsutavalt ettekandjale silma sisse,vaikselt urisedeses küsisin hinna uuesti " 500" ... vastati seal uuesti silusin oma habet korraks,lükkasin kassi ülbelt sülest maha nihkusin sõbra külje alla ja hakkasime arutlema mis me teeme kurat kõik on nii kallis siin,ega me ka miljonärid pole siin kurat. Lõpuks otsustasime 500 + 500 eeku kahe peale kokku kraapida viskasime raha tähed ettekandjale ja mõtlesin,et sellega asi piirdubki.
Surusin taas oma kassi lähedusse ja hakkasime suhtlema,suhtlesime maast ja ilmast vahepeal lipsis ta pokaalist veinikest,mina rüüpasin kohvikest. Siis äkki tuli lavale üks kena tütarlaps tegi kraatsilisi liigutusi,tõmbles lavapeal nagu õngekork veepeal,kus kala korgi all olevat konksu sikutas. Tüdruk tantsis ümber posti võtis juba rinnahoidjad ära,mängis oma rindadega,minu hing sees ulgus metsikult sees,ootasin põnevusega millal siis alukad ka minema lendavad,aga püksid jäid jalga,olin väga pettunud,saatsin ta põttes perse ja vaatasin oma kassi kes mu kõrval istub ning imestusega nägin,et ka tema naudib lava peal olevat paljast naise keha,olin segaduses,sain isegi mõttes kurjaks hakkasin tema tähelepanu lava pealt eemale peletama. Ühel hetkel see isegi mul õnnetsus aga siis muusika lõppes kõik muutus vaikseks, vahelduseks tuntsin kuidas rohutirtsud aasa peal siristavad,kortustasin kulme vaatasin mida fakki toimub. Tüdruk lava peal hakkas mulle lähenema,mõtlesin mida see hull tahab ,kurat näe suhtlen siin ühe vene tüdrukuga. Vene tüdruk äkki eemaldus minust, tüdrukud vaatasid üksteisele silma vahetasid pilke, ma olin hämmingus mis toimub. Ühel hetkel oligi see paljas tibi mul sülle roninud,muusika hakkas taas mängima ,ning tüdruk väänles nagu rästik mul sules,rinnad hüppasid mulle näkku. Võtsin hellat ta ümbert kinni,käed voolasid ülesmäge ,nii kui rindadest kinni haarasin jäi ta äkki seisma,nagu ma oleks kogematta mingit nuppu vajutanud. lükkasin oma pilgud mitte tahtlikult tema rindadelt ning uurisin tema silmi. Seal auras vastu mingi soov, midagi väga kindlat soovi. Jäin korra mõttesse,vaatasin tema nibusi ja mõtlesin,et mida ta tahab,mõtlesin minuti,mõtlesin teisegi kui äkki taas sähvatas mul midagi " Raha" õige ta tahab raha mu käest.Aga mul pole raha,niigi laks 200 eeku sisse pääsule+ 500 eeku tüdrukule pokaali välja tegemisele.Mul pole raha,aga noh midagi peab ju andma tüdrukule,libistasin pilgu korraks oma kohvi tassile ja oii näe imet,kohvi tassil oli üks komfek, irvitasin talle kavalalt võtsin tassilt šokolaadi kommi ja pistin talle püksi :-P Tüdruk solvus vist igastahes hüppas ta mul sülest ja läks minema,kehitasin õlgu ja hakkasin taas oma kassiga suhtlema.
Suhtlemise käigus sain teada,et tüdruk polnud minu kõrval lihtsalt nii sama,vaid sain tema tisse ka näha aga selleks pidin maksma 500 või oli see 800 eeku täpselt enam ei mäleta. Mul polnud sellist raha ja siis jäi selle tüdtuku rinnad nägematta,vahet pole,suva ju vähemalt saan temaga suhelda. Suhtlemisel kargas äkki lavale juba teine tütarlaps,tantsis lavapeal,keeras end ümber posti,oli juba pea alaspidi,mõtlesin endamisi,et ma polegi näinud rindu tagurpidi- päris huvitav. Keerasin korraks pead nagu öökull,et rindu õiepidi näha.Kogematta sattus mu pilk taas minu kassile kes mu kõrval istus ja avastasin,et mina pole ainukene kes naudib naise paljast keha,kortsutasin kulmu korraks,köhatasin mehiselt ja pöörasil paljalt kehalt pilgu ära,ja hakkasin oma kassiga suhtlema,et ta oma pilgud mulle suunaks. Suhtlemisel taas kargas nagu väike konn lava peal olev tüdruk minu juurde,juba surus põlvedega mulle keradesse, niheles mul seal nagu oleksid tal sipelgad püksis.Vaatasin ka tema rindu,aga ei julgenud neid katsuda,et äkki jääb jälle seisma ja tahab raha mu käest. Jah seekord õgisin teda silmadega,käed surusin,sügavale taskusse. Vaatasin neid tarretisi ta küljes ja ise arutlesin,et " Et kurat need ju sama sugused rinnad mis eelmisel tibil ju, täitsa üks ühele, kui näo lapp oli teine aga rinnad täpselt sama sugused. Huvitav,täitsa müstika ju, sest minu teada kõikidel naistel rinnad on erinevad nagu inimestel sõrme jäljed. Mõtlesin,et täitsa müstika,mingi tulukad äkki, äkki ma polegi stroptiisi baaris vaid... vaid äkki tallinna poole sõites juhtus meie autoga tee peal õnnetus,ning pead verisena kõndisime kuskil öises uduses metsas kuni mingi sugusele tulnuka laevale, ja praegu tehakse meile siin emalaevas katseid. Nii omi mõtteid mõlgutades,avastasin,et jälliegi oli tüdruk mul süles seisma jäänud,vaatas oma kassi silmadega otsa. " Raha" Mõtlesin ma endamisi jälle ta kurat tahab raha saada... Viskasin pilgu korraks kohvi tassile, aga seal enam šokolaadi komme polnud,viimase antsin eelmisele tibile. Akki avastasin taskus,et mul on seal sendid. Mudisin sõrme otsega taskudes ja kraapisin nii palju sente kui mul õnnestus taskust kätte saada ja kallasin need tüdrukule stringide vahele, noh kahjuks stringid olid nii väiksed ja peenikesed et enamus sente voolas mööda bikiini piironda alla aga mõni sent siiski jäi ka püksi kinni. Tüdruk kargas äkki mu pealt maha võttis selle viimasegi sendi oma püksist välja ja viskas mulle selle vihaselt tagasi ja läks minema. Naersin ülbelt ja hõikasin talle järgi: " Järgmine kord pane midagi suuremat jalga siis sendid ei voola välja"
Kuid nüüd hakkas äkki midagi kustuma,ükski tüduk lava pealt ei tulnud enam mulle sülle,kiisuke mu kõrvalt läks ka minema ja me jäime sõbraga kahekesi laua taha. Ohasime raskelt,vaatasime kella ja imbusime vaikselt paksu udu sisse, viskasime jobed selga,ja sõitsime kodu poole.
Sõitsime taas kodu poole otsides tallinnast välja pääsu, Jällegi ekslesime linna peal,sõitsime vastas suunas,eirasime punast tuld,sõitsime üle äärekivide,kuni lõpuks saime tallinnast välja. Sõit kodu poole möödus vaikselt meenutades. Läbi toonitud klaaside naeratas lahkelt suur ümmergune kuu.
Olen sellele küsimuselele palju mõelnud.Tahaksin kohe vastata,et ei käi väljas lõbutsemas,ja küsimusele " Miks" ei oska ma kohe vastata,sest olen isegi ära unustanud miks ma väljas lõbutsemas ei käi. Aga nüüd nädalavahetusel ja täna kuis ma väljas käisin tuli mul taas meelde,miks ma väldin väljas käimist.
Oli mõnus parajalt porine sügis/talvine õhtu,mängisin arvutis Online MMORPG mänge suhtlesin üle maailma olevate inimestega,kui äkki mobla värises närviliselt kapi peal. Kui mul telefon heliseb siis tavaliselt midagi head loota pole. Kas tavaliselt küsitakse raha või sõimatakse emba-kumba. Kuid see kord oli teisiti,sõber autoga krigistas juba oma piduritega akna all ja viipas käega. Läksin alla ja sõbral oli plaan kaugele-kaugele linnast välja sõita ja midagi väga pöörast ette võtta. Kui ma kuulsin tema soovist kuhu ta minna tahab arvasin,et see on mingi jõulu nali.Aga kui Striptiisi baari külaskäik tõesti tundus väga tõsine soov siis,otsustasin kaasa tulla.Kuigi ise mõtlesin,et nüüd teen küll räiga vea.
Sõit kulges öiste tähtede all taga pingis üksi olles,ees istus teine sõber kes pidas suhtlust autojuhiga,nii et mina ei pidanud oma pead vaevama millegi üle ning taga pingis lösutades nautisin läbi toonitud klaasi tähti ja mööduvaid majasi. Limpsisin keele otsaga õlle raasukest ja kuulasin mussi,mis sõbra auto tagant hiigel suurte kõlaritest kostis- ma poleks nii kui nii saanud ees olevate tüüpidega suhelda sest nemad ei kuulnud mind ja mina ei kuulnud neid- nii oligi parem.
Nii me sõitsime--- vahe peal, õigemini väga tihti käidi metsa peatust tegemas :-P, mina mõnuledest taga pingis nipsutasin sõrmedaga auto juhile,et kuule äkki käiks Statoilist ka läbi,magu kuivab kokku nagu ploom,võtaks mingi burgeri äkki.
Nii me sõitsime--- Tallinna poole,juhiks inimene kes polnud elu ees tallinna liikluses sõitnud, sõber kes teadis linna aga oli träntas,mina taga pingis kes ei tunne tallina linna absull.
Nii me jõutsimegi Tallinna,sõitsime vastas suuna teedes,sõitsime üle takistus ribade ja eirasime punast tuld, ja lõikasime igalt poolt kus vähegi sai ise hirnusime nagu hobused autos,teised autod linnas vahtisid suu ammuli meid,vilkutasid tuledega,oli palju piduri kirinat jne..Aga meie naersime kõht kõveras ja saatsime kõik perse-- meil oli täitsa POHHUI.
Lõpuks 2 tunnise tiirutamisel leitsime Stripi baari ülesse. Me polnu elus ees stripi baaris käinud,ei oska käituda seal ja mis põhiline meil raha polnud XD.
Kohe kargas mingi tüüp ligi juba kooris jobed seljast ja küsis pileti hinda 200 eeku... Nihhu-ja-sii-bää. Kraapisin siis rahakotis 200 eeku ja mõtlesin,et sellega asi piirdubki. Sisenesime striptiisi ruumi igal pool oli hämar,küünlad laua peal tantsisid ähmase valgusega joonistades salapäraseid varje seina peale,igal pool tuli paksu suitsu see oli nii salapärane,huvitav kuid samas ka hirmuäratav. Nagu siseneksid tundmatusse tulnuka laeva,kõndisime mööda pikka koritori paksus tossus valguse poole, mul kehas käisid äkki külma värinad üle tahtsin juba sõbra käest kinni võtta ,et tunda natukene kindlus tunnet,et kui midagi peaks juhtuma siis vähemalt ma pole ainukene. Lõpuks jõutsime suurde ruumi, keset ruumi oli südame kujuline lava.keset südame punnitas välja metall ora kuni laeni välja seisime kahekesi keset ruumi teadmatuses mis nüüd edasi saab.
Äkki kargab ei tea kust mingi tibi välja, viib meid pehmesse tugi tooli istuma,otse lava ette,naeratab kelmikalt ja poetab salakavalalt menüü ette, mul kõhus liblikad keerlevad vaatan joobunult tüdrukut,kes mõne minuti möödudes osutub ettekandjaks,räägib midagi menüüdest mulle aga ma ei kuule, vaid neelan oma pilkudega tema silmi,ette kandja jääb mulle silma vaatama nagu tahaks minu käest midagi, ettekandjad ikka on esimesed kes tahavad midagi korraks väljun fantaasia maailmast reaalsusesse uurin menüüd vaatamatta hindadest tellin kohvi,sest olen karsklane ja ei joo alkoholi. Kohv oli 50 eeku.... Ahh vahet pole mõtlesin mina loodame et asi sellega piirdubki, ettekandja lahkub mul juba liblikatest, pääsukesed kõhus tormavad.
Räägin sõbraga juttu kui äkki märkan 2 tüdrukut tulevad minu poole, liguvad sujuvalt, kergete sammudega kuid kindlat meie poole.Silmad nagu kassil salakavalalt kissis,juba üks poeb mulle külje alla,hõõrub end minu vastu,nurrub mõnusasti ning mudib oma käpakestega minu kintsu.
Juba lõbusalt annab keha keeles märku " Tee mulle jook välja" Kogelen kohmakalt,sorin rahakotis,libistan sõrmedega üle rahatähtede ning küsin nagu keti koer kes on ketist valla pääsenud,keel ripakil " Mis jooki soovid" ... "Valget veini,se mu lemmik jook" tuleb vastuseks vene aksendiga.... " No problemo" haugun kiirelt vastu,ja äkki no ei tea kust põranda alt juba paksu tossu seest kargab ettekandja välja nagu zinn küsib "Mida võtate tüdrukule?" "2 pokaali valget veini nendele kiisudele siia paluks" haugun urisevalt ettekandjale,andes märku ,et ettekandja pole tere tulnud siia,mul pole aega sinuga tegeleda,näed ma olen hõivatud siinsete olevustega. Ettekandja taganeb kergelt küürakil ümber pööramata paksu udu vine sisse. Lõpuks üksi,lõpuks omaette,OK sõber teise laua otsas juba õgib tüdrukut,mõtlesin,et mis ma siin nüüd enam passin hakkaks ka õige pihta,köhatan tugevalt et rohkem mehisust esile tõsta pressin end tema vastu,andes keha keeles märku,et muusika on liiga vali,ei kuule muidu mida räägime. Tüdrukule ei tundutki see vastu karva. tavaliselt kui ma tüdrukule lähenen umbes sama moodi lähenemis stiiliga,tuues ette käändeks,et muusika on liiga vali,tulen sulle lähemale siis kuulen millest sa räägid,kui ma kaugemal oleksin siis ei kuuleks ju, siis tüdrukud tavaliselt eemalduvad minust teevad vabandava naeratuse. Aga siin on kõik teistmoodi,siin stripi baaris oleks kui kõik ebamaine. Kõik lollid lähenemis stiilid justkui toimivad,tundub et siin võin kõike teha. Algul mängisin nendega rääkidest lollusi kuid tüdruk ei eemaldunudki minust,muutusin julgemaks ja ülbemaks aga tüdruk ikka ei eemaldunud minust. Muutusin juba ülemeelikuks,rohkem ülbemaks.
Vahe peal tuli ka ettekandja oma veini pokaalidega kerge naratusega küsis 500 krooni pokaali eest. Mind tabas äkki hingetus,hingamis teed sulgusid, reaalsus tabas otse pähe. vaatasin sügavalt kulmi kortsutavalt ettekandjale silma sisse,vaikselt urisedeses küsisin hinna uuesti " 500" ... vastati seal uuesti silusin oma habet korraks,lükkasin kassi ülbelt sülest maha nihkusin sõbra külje alla ja hakkasime arutlema mis me teeme kurat kõik on nii kallis siin,ega me ka miljonärid pole siin kurat. Lõpuks otsustasime 500 + 500 eeku kahe peale kokku kraapida viskasime raha tähed ettekandjale ja mõtlesin,et sellega asi piirdubki.
Surusin taas oma kassi lähedusse ja hakkasime suhtlema,suhtlesime maast ja ilmast vahepeal lipsis ta pokaalist veinikest,mina rüüpasin kohvikest. Siis äkki tuli lavale üks kena tütarlaps tegi kraatsilisi liigutusi,tõmbles lavapeal nagu õngekork veepeal,kus kala korgi all olevat konksu sikutas. Tüdruk tantsis ümber posti võtis juba rinnahoidjad ära,mängis oma rindadega,minu hing sees ulgus metsikult sees,ootasin põnevusega millal siis alukad ka minema lendavad,aga püksid jäid jalga,olin väga pettunud,saatsin ta põttes perse ja vaatasin oma kassi kes mu kõrval istub ning imestusega nägin,et ka tema naudib lava peal olevat paljast naise keha,olin segaduses,sain isegi mõttes kurjaks hakkasin tema tähelepanu lava pealt eemale peletama. Ühel hetkel see isegi mul õnnetsus aga siis muusika lõppes kõik muutus vaikseks, vahelduseks tuntsin kuidas rohutirtsud aasa peal siristavad,kortustasin kulme vaatasin mida fakki toimub. Tüdruk lava peal hakkas mulle lähenema,mõtlesin mida see hull tahab ,kurat näe suhtlen siin ühe vene tüdrukuga. Vene tüdruk äkki eemaldus minust, tüdrukud vaatasid üksteisele silma vahetasid pilke, ma olin hämmingus mis toimub. Ühel hetkel oligi see paljas tibi mul sülle roninud,muusika hakkas taas mängima ,ning tüdruk väänles nagu rästik mul sules,rinnad hüppasid mulle näkku. Võtsin hellat ta ümbert kinni,käed voolasid ülesmäge ,nii kui rindadest kinni haarasin jäi ta äkki seisma,nagu ma oleks kogematta mingit nuppu vajutanud. lükkasin oma pilgud mitte tahtlikult tema rindadelt ning uurisin tema silmi. Seal auras vastu mingi soov, midagi väga kindlat soovi. Jäin korra mõttesse,vaatasin tema nibusi ja mõtlesin,et mida ta tahab,mõtlesin minuti,mõtlesin teisegi kui äkki taas sähvatas mul midagi " Raha" õige ta tahab raha mu käest.Aga mul pole raha,niigi laks 200 eeku sisse pääsule+ 500 eeku tüdrukule pokaali välja tegemisele.Mul pole raha,aga noh midagi peab ju andma tüdrukule,libistasin pilgu korraks oma kohvi tassile ja oii näe imet,kohvi tassil oli üks komfek, irvitasin talle kavalalt võtsin tassilt šokolaadi kommi ja pistin talle püksi :-P Tüdruk solvus vist igastahes hüppas ta mul sülest ja läks minema,kehitasin õlgu ja hakkasin taas oma kassiga suhtlema.
Suhtlemise käigus sain teada,et tüdruk polnud minu kõrval lihtsalt nii sama,vaid sain tema tisse ka näha aga selleks pidin maksma 500 või oli see 800 eeku täpselt enam ei mäleta. Mul polnud sellist raha ja siis jäi selle tüdtuku rinnad nägematta,vahet pole,suva ju vähemalt saan temaga suhelda. Suhtlemisel kargas äkki lavale juba teine tütarlaps,tantsis lavapeal,keeras end ümber posti,oli juba pea alaspidi,mõtlesin endamisi,et ma polegi näinud rindu tagurpidi- päris huvitav. Keerasin korraks pead nagu öökull,et rindu õiepidi näha.Kogematta sattus mu pilk taas minu kassile kes mu kõrval istus ja avastasin,et mina pole ainukene kes naudib naise paljast keha,kortsutasin kulmu korraks,köhatasin mehiselt ja pöörasil paljalt kehalt pilgu ära,ja hakkasin oma kassiga suhtlema,et ta oma pilgud mulle suunaks. Suhtlemisel taas kargas nagu väike konn lava peal olev tüdruk minu juurde,juba surus põlvedega mulle keradesse, niheles mul seal nagu oleksid tal sipelgad püksis.Vaatasin ka tema rindu,aga ei julgenud neid katsuda,et äkki jääb jälle seisma ja tahab raha mu käest. Jah seekord õgisin teda silmadega,käed surusin,sügavale taskusse. Vaatasin neid tarretisi ta küljes ja ise arutlesin,et " Et kurat need ju sama sugused rinnad mis eelmisel tibil ju, täitsa üks ühele, kui näo lapp oli teine aga rinnad täpselt sama sugused. Huvitav,täitsa müstika ju, sest minu teada kõikidel naistel rinnad on erinevad nagu inimestel sõrme jäljed. Mõtlesin,et täitsa müstika,mingi tulukad äkki, äkki ma polegi stroptiisi baaris vaid... vaid äkki tallinna poole sõites juhtus meie autoga tee peal õnnetus,ning pead verisena kõndisime kuskil öises uduses metsas kuni mingi sugusele tulnuka laevale, ja praegu tehakse meile siin emalaevas katseid. Nii omi mõtteid mõlgutades,avastasin,et jälliegi oli tüdruk mul süles seisma jäänud,vaatas oma kassi silmadega otsa. " Raha" Mõtlesin ma endamisi jälle ta kurat tahab raha saada... Viskasin pilgu korraks kohvi tassile, aga seal enam šokolaadi komme polnud,viimase antsin eelmisele tibile. Akki avastasin taskus,et mul on seal sendid. Mudisin sõrme otsega taskudes ja kraapisin nii palju sente kui mul õnnestus taskust kätte saada ja kallasin need tüdrukule stringide vahele, noh kahjuks stringid olid nii väiksed ja peenikesed et enamus sente voolas mööda bikiini piironda alla aga mõni sent siiski jäi ka püksi kinni. Tüdruk kargas äkki mu pealt maha võttis selle viimasegi sendi oma püksist välja ja viskas mulle selle vihaselt tagasi ja läks minema. Naersin ülbelt ja hõikasin talle järgi: " Järgmine kord pane midagi suuremat jalga siis sendid ei voola välja"
Kuid nüüd hakkas äkki midagi kustuma,ükski tüduk lava pealt ei tulnud enam mulle sülle,kiisuke mu kõrvalt läks ka minema ja me jäime sõbraga kahekesi laua taha. Ohasime raskelt,vaatasime kella ja imbusime vaikselt paksu udu sisse, viskasime jobed selga,ja sõitsime kodu poole.
Sõitsime taas kodu poole otsides tallinnast välja pääsu, Jällegi ekslesime linna peal,sõitsime vastas suunas,eirasime punast tuld,sõitsime üle äärekivide,kuni lõpuks saime tallinnast välja. Sõit kodu poole möödus vaikselt meenutades. Läbi toonitud klaaside naeratas lahkelt suur ümmergune kuu.
neljapäev, 30. aprill 2009
Kapuutside vennaskond
Kapuutside hirmuäratavad tõed.Siin lõhnab salavande nõu ja võib-olla ka tulnukate järgi.
Ei kapuutsidele kampaania
Selle ideele tulin ma siis,kui ma kõndisin mööda tänavat kapuuts peas ja ma ei kuulnud ega näinud minu selja tagant tulevaid autosi ja inimesi. Iga kord kui mööduti minust ehmatasin. Sellest sain idee,kui ohtlikud kapuutsid on. Fantaasia edenes edasi kuni vandenõuni välja. Kujutasin ette ,et kauges minevikus juba enne kristust hakkasid inimesed kapuutsi kasutama.Ning keskajal tekkisid kapuutside vennaskonnad munkade seas,kes olid kapuutside ohtlikuses teadlikud,ning arendasid kapuutse veel,et neid veel ohtikumateks muuta. Ning tegid kõik võimalikku,et kapuutsid jääksid. Tänapäeval näeme noorte seas dressipluusides kapuutse eriti hipp-hoppide seas. Need on tänapäeva kapuutside vennaskonnad. Keskajast saadud korraldused sattusid ka poliitikasse,kapuutsid juba ehtisid kuninga päid,vandenõu oli alanud.Inimesed ehk liht rahvas oli loll ja harimatu tegid seda mida kuningas ja tulevikus poliitikud soovisid. Moe maailmas oli palju sala agente kes lisasid iga riide hilpudesse kapuutse.Nüüd täna päeval on keskajal saanud kapuutside vennaskonna ideaal saavutatud. Tänapäeval hukkub palju inimesi kapuutside taga järel. Hukkunute arv on enamasti autode alla jäänud,kuna nad ei näe ega kuule tagant tulevaid autosi,sammuti kuritöö ohvriteks on langenud kapuutside kandjad,kuna nad ei kuule ega näe tagant tulevaid nugadega röövleid.Sammuti on salapäraselt surma saanud kapuutside kasutajad lihtselt mööda teed kõndides ning kapuuts on oksa taha kinni jäänud ning kasutaja ülesse poonud. Siin kohal on rautselt juba uue sajandi võib olla ehk tuleviku sajandi uusimate leiutistega kapuutside struktuuris. Näiteks paksem riie,mis summutab paremini heli,suuremad kapuutsid mis pimestavad külgedelt vaadet.Isegi nöörid on palju sitkemad,et kuskile oksa taha kinni jäädes mida rohkem rabeledes nad haakuvad oksa külge ning vabanemine on võimatu. Igastahes sellest ja palju muust võib-olla kirjutan tulevikus.Hetkel surfan ja googel-dan ja Wikibeedian siin ning kirjutan märkmeid. Mul on selline tunne,et ma olen millegi väga tähtsa jälil. See on midagi suurt,midagi võimast,midagi uskumatut. Samas ma pean olema ette vaatlik,kapuutside vennaskond võib mulle jälile saada,ja kui nad teavad,et ma olen nende saladuse avastanud võivad nad mind ..võivad nad mind kõrvaldada.Kui minuga midagi peaks juhtuma siis..siis... PALUN ÄRGE KASUTAGE KAPUUTSE:
Ei kapuutsidele kampaania
Selle ideele tulin ma siis,kui ma kõndisin mööda tänavat kapuuts peas ja ma ei kuulnud ega näinud minu selja tagant tulevaid autosi ja inimesi. Iga kord kui mööduti minust ehmatasin. Sellest sain idee,kui ohtlikud kapuutsid on. Fantaasia edenes edasi kuni vandenõuni välja. Kujutasin ette ,et kauges minevikus juba enne kristust hakkasid inimesed kapuutsi kasutama.Ning keskajal tekkisid kapuutside vennaskonnad munkade seas,kes olid kapuutside ohtlikuses teadlikud,ning arendasid kapuutse veel,et neid veel ohtikumateks muuta. Ning tegid kõik võimalikku,et kapuutsid jääksid. Tänapäeval näeme noorte seas dressipluusides kapuutse eriti hipp-hoppide seas. Need on tänapäeva kapuutside vennaskonnad. Keskajast saadud korraldused sattusid ka poliitikasse,kapuutsid juba ehtisid kuninga päid,vandenõu oli alanud.Inimesed ehk liht rahvas oli loll ja harimatu tegid seda mida kuningas ja tulevikus poliitikud soovisid. Moe maailmas oli palju sala agente kes lisasid iga riide hilpudesse kapuutse.Nüüd täna päeval on keskajal saanud kapuutside vennaskonna ideaal saavutatud. Tänapäeval hukkub palju inimesi kapuutside taga järel. Hukkunute arv on enamasti autode alla jäänud,kuna nad ei näe ega kuule tagant tulevaid autosi,sammuti kuritöö ohvriteks on langenud kapuutside kandjad,kuna nad ei kuule ega näe tagant tulevaid nugadega röövleid.Sammuti on salapäraselt surma saanud kapuutside kasutajad lihtselt mööda teed kõndides ning kapuuts on oksa taha kinni jäänud ning kasutaja ülesse poonud. Siin kohal on rautselt juba uue sajandi võib olla ehk tuleviku sajandi uusimate leiutistega kapuutside struktuuris. Näiteks paksem riie,mis summutab paremini heli,suuremad kapuutsid mis pimestavad külgedelt vaadet.Isegi nöörid on palju sitkemad,et kuskile oksa taha kinni jäädes mida rohkem rabeledes nad haakuvad oksa külge ning vabanemine on võimatu. Igastahes sellest ja palju muust võib-olla kirjutan tulevikus.Hetkel surfan ja googel-dan ja Wikibeedian siin ning kirjutan märkmeid. Mul on selline tunne,et ma olen millegi väga tähtsa jälil. See on midagi suurt,midagi võimast,midagi uskumatut. Samas ma pean olema ette vaatlik,kapuutside vennaskond võib mulle jälile saada,ja kui nad teavad,et ma olen nende saladuse avastanud võivad nad mind ..võivad nad mind kõrvaldada.Kui minuga midagi peaks juhtuma siis..siis... PALUN ÄRGE KASUTAGE KAPUUTSE:
esmaspäev, 13. aprill 2009
Esimene autosõit
Täna oli siis elu esimene sõit autoga(enam-vähem,ei arvesta neid kohti,mil ma tahtsin sugulase autoga kaldast alla sõita ega ka seda kuidas ma tahtsin ülemuse kabinetti autoga põrutada).
Läksin kohale,hull närv oli sees.Tegin suits,suitsu järel.Kus juures sel päeval oli jumalast palju õppeautosi kimas ringi tänavatel.See suur au langes ka mulle. Läksin arglikul sammul saba jalge vahel sõiduõpetaja juurde,tegin kutsika silmad pähe ja nuuksusin,et ega me jumala pärast linna pääle sõitma ei lähe ? Sõiduõpetaja ütles,et" Ei,ei ei lähe" Ja andis käsu autosse minna.Mina juba harjunud kombega istusin auto juhi kõrval pinki.Sõiduõpetaja vaatas üllatava näoga mulle otsa ja ütles" Mis sa sinna ronid,rooli taha ikka rooli taha istu" Ma siis lolli lehma kombel tegin " Aaaa jaa jaa õigus jah" Sättisin ilusti istmed,reguleerisin peatugi,tõmbasin turvarihma välja kinnitasin ilusti,tõmbasin rihme veel pingule,kontrollisin pedaalide ulatuvust,tegin kuiva trenni vajutasin pedaalile,kõik funkas. " Noh pane siis auto ka käima" Rääkis juba õpetaja mul kõrval.Mind tabas nagu pikse löök,jäigastusin,värisevatel kätel ja põksuva südamega keerasin võtit.Mitte midagi ei juhtunud,vaatasin õpetajale otsa. Õpetaja ütles,et keera veel. Keerasin.. Ossa poiss kus auto hakkas elavnema,mootor läks käima,väike vibratsioon lõi sisse. Istusin ja vaatasin rooliga tõtt ja vibreerisin autoga kaasa.
Ühel hetkel sõiduõpetaja ütles. " Kuule mul oleks vaja ühes kohas ära käia,sõidame nüüd linna"
Mul silma munad paisusid nagu vaalal,väriseval ja vaiksel häälel küsisin veel uuesti üle." Linna" ." Jah,jah linna ära muretse." (üllataval kombel sain auto kohe liikuma,ei surnudki ära kohe,aga võib olla selle pärast,et sõiduõpetajal oli kõrval ka pedaalid ja eks ta aitas mind nendega.)
Istusin roolis nagu vana kreeka jumala kivist kuju rooli taga ja tegin esimese pöörde linna.Kõik läks hästi,esimest matsu ei pannud,siis keerasin Maximasse,seal oli tohutult paljusi autosi parkimis platsil,iga üks manööverdas sisse ja välja nagu mürgi maod.Õpetaja käskis pidurdada. Vajutasin äkki pidurit,õpetaja oleks peaga aknasse lennanud. Võtsime ühe inimese peale,ja sõitsime linnast välja Toliasse. Ristmikute juures oli kõige hullem,sa pead seisma jääma vaatama igale poole ega autosi ei tule ja siis viuhh kähku oma sõidu rajale minema. Nagu oleks sa pättust teinud.Ristmik (Jõhvi bussijaam-Narva mnt. Seisan näitan suuda kõik ok. äkkilise liigutusega vajutasin gaasi kui autosi enam polnud. Siis vaikselt tuksuma Toila suunas,juba linnast väljas,kõik läks nagu lepase reega.Vahejuhtumeid ei olnud. Maante peal oli jumala hea sõita,pole tüütuid ristmike ega liiklusmärke. Käsime siis toilas,jõhvis,iidlas, üle viadukti jne.jne. Ainult ritmikel jah sattusin paanikasse ei teadnud mida teha.Kõige keerulisem oligi ritmikel,et sa pead auto sujuvalt seisma jätma ja siis hoo pealt kui autosi ei tule edasi sõitma. Mina seda ei oskand,ma jäin iga ristmiku peal ÄKKI seisma vaatasin et kedagi ei tule siis alles keerasin sinna kuhu vaja.
Ahjaa.. vihkan ka ülekäigu radasi. Sõidan sõidan ja ei saagi aru kas inimene tahab üle tee minna või mitte. Pidama ma ei saa,edasi sõita on ka raske. Siis iga ülekäigu rajal ma lisasin järsku gaasi et kiiremas korras üle sebra sõita,oli seal inimesi või mitte ma ei pannud tähelegi olin liiga pabinas.Kõige raskem oli linnas ka see,et ees oli valgusfoor ja sa pidid seisma jääma punase tule taga vaikselt. Aga mina olin pabinas vaatasin ISSAND PUNANE ja vajutasin Karmuahh järsku pidurit... 200 m enne valgusfoori et jumala pärast ees sõitvale autole sisse ei sõidaks.aga noh ma unustasin et minu taga on ka autod. Aga midagi hullu ei juhtunud. Kõik läks hästi... Homme jälle tuut-tuut tegema. Vahe peal olime parklas,sõiduõpetaja pidi ära minema siis ta ütles mulle,et ole siin parklas ja tee nii kaua kuiva trenni ,pedaalidele vajutamisega ja käigu vahetamisega. Õpetaja läks minema ma siis hakaksin kuiva trenni tegema. Tegin auto hääli " Trännn-trõnn ää..trõnn,keerasin rooli ja vajutasin pedaale ja vahetasin käike koha peal. Siis ma väsisin ära tuli autost välja tegin vahepeal suitsu ja siis mängisin nagu väike laps koha peal keerasin rooli ja tegin auto häält.
Läksin kohale,hull närv oli sees.Tegin suits,suitsu järel.Kus juures sel päeval oli jumalast palju õppeautosi kimas ringi tänavatel.See suur au langes ka mulle. Läksin arglikul sammul saba jalge vahel sõiduõpetaja juurde,tegin kutsika silmad pähe ja nuuksusin,et ega me jumala pärast linna pääle sõitma ei lähe ? Sõiduõpetaja ütles,et" Ei,ei ei lähe" Ja andis käsu autosse minna.Mina juba harjunud kombega istusin auto juhi kõrval pinki.Sõiduõpetaja vaatas üllatava näoga mulle otsa ja ütles" Mis sa sinna ronid,rooli taha ikka rooli taha istu" Ma siis lolli lehma kombel tegin " Aaaa jaa jaa õigus jah" Sättisin ilusti istmed,reguleerisin peatugi,tõmbasin turvarihma välja kinnitasin ilusti,tõmbasin rihme veel pingule,kontrollisin pedaalide ulatuvust,tegin kuiva trenni vajutasin pedaalile,kõik funkas. " Noh pane siis auto ka käima" Rääkis juba õpetaja mul kõrval.Mind tabas nagu pikse löök,jäigastusin,värisevatel kätel ja põksuva südamega keerasin võtit.Mitte midagi ei juhtunud,vaatasin õpetajale otsa. Õpetaja ütles,et keera veel. Keerasin.. Ossa poiss kus auto hakkas elavnema,mootor läks käima,väike vibratsioon lõi sisse. Istusin ja vaatasin rooliga tõtt ja vibreerisin autoga kaasa.
Ühel hetkel sõiduõpetaja ütles. " Kuule mul oleks vaja ühes kohas ära käia,sõidame nüüd linna"
Mul silma munad paisusid nagu vaalal,väriseval ja vaiksel häälel küsisin veel uuesti üle." Linna" ." Jah,jah linna ära muretse." (üllataval kombel sain auto kohe liikuma,ei surnudki ära kohe,aga võib olla selle pärast,et sõiduõpetajal oli kõrval ka pedaalid ja eks ta aitas mind nendega.)
Istusin roolis nagu vana kreeka jumala kivist kuju rooli taga ja tegin esimese pöörde linna.Kõik läks hästi,esimest matsu ei pannud,siis keerasin Maximasse,seal oli tohutult paljusi autosi parkimis platsil,iga üks manööverdas sisse ja välja nagu mürgi maod.Õpetaja käskis pidurdada. Vajutasin äkki pidurit,õpetaja oleks peaga aknasse lennanud. Võtsime ühe inimese peale,ja sõitsime linnast välja Toliasse. Ristmikute juures oli kõige hullem,sa pead seisma jääma vaatama igale poole ega autosi ei tule ja siis viuhh kähku oma sõidu rajale minema. Nagu oleks sa pättust teinud.Ristmik (Jõhvi bussijaam-Narva mnt. Seisan näitan suuda kõik ok. äkkilise liigutusega vajutasin gaasi kui autosi enam polnud. Siis vaikselt tuksuma Toila suunas,juba linnast väljas,kõik läks nagu lepase reega.Vahejuhtumeid ei olnud. Maante peal oli jumala hea sõita,pole tüütuid ristmike ega liiklusmärke. Käsime siis toilas,jõhvis,iidlas, üle viadukti jne.jne. Ainult ritmikel jah sattusin paanikasse ei teadnud mida teha.Kõige keerulisem oligi ritmikel,et sa pead auto sujuvalt seisma jätma ja siis hoo pealt kui autosi ei tule edasi sõitma. Mina seda ei oskand,ma jäin iga ristmiku peal ÄKKI seisma vaatasin et kedagi ei tule siis alles keerasin sinna kuhu vaja.
Ahjaa.. vihkan ka ülekäigu radasi. Sõidan sõidan ja ei saagi aru kas inimene tahab üle tee minna või mitte. Pidama ma ei saa,edasi sõita on ka raske. Siis iga ülekäigu rajal ma lisasin järsku gaasi et kiiremas korras üle sebra sõita,oli seal inimesi või mitte ma ei pannud tähelegi olin liiga pabinas.Kõige raskem oli linnas ka see,et ees oli valgusfoor ja sa pidid seisma jääma punase tule taga vaikselt. Aga mina olin pabinas vaatasin ISSAND PUNANE ja vajutasin Karmuahh järsku pidurit... 200 m enne valgusfoori et jumala pärast ees sõitvale autole sisse ei sõidaks.aga noh ma unustasin et minu taga on ka autod. Aga midagi hullu ei juhtunud. Kõik läks hästi... Homme jälle tuut-tuut tegema. Vahe peal olime parklas,sõiduõpetaja pidi ära minema siis ta ütles mulle,et ole siin parklas ja tee nii kaua kuiva trenni ,pedaalidele vajutamisega ja käigu vahetamisega. Õpetaja läks minema ma siis hakaksin kuiva trenni tegema. Tegin auto hääli " Trännn-trõnn ää..trõnn,keerasin rooli ja vajutasin pedaale ja vahetasin käike koha peal. Siis ma väsisin ära tuli autost välja tegin vahepeal suitsu ja siis mängisin nagu väike laps koha peal keerasin rooli ja tegin auto häält.
neljapäev, 26. märts 2009
Esimene tund autokoolis.
Täna oli esimene tund autokoolis. Enne seda käisin veel perearsti juures,mitu tundi korruse vahel jooksmist. Kõigepealt saadeti silmi kontrollima.Arsti tädi pani väsinuna ja tüdinuna suure kaardi kepi kõige pisema numbri peale ja karjust ruumi teisest otsast. " Mis number ?" Mina kissitan silmi,silmad juba punnis peas karjun vastu " Kui kaardi kepp klaasist oleks siis ma ütleks,ma pole superman kes näeb läbi seina,mul pole rönken silmad" Arsti tädi mühatab vihaselt,nihutab siis kepi numbri alla ja vaatab küsivalt otsa.Mina vastan: 6 eeee... ei,ei 5 on ,(higi voolab, peas juba mõtted,et nüüd on pees,ühe numbriga panin puuse),2,9,1. Siis tuleb teine silm..see väheke seletas juba paremini.
Siis arsti tädi mõõdab mu õhu rõhku...ei seda noh,,vere rõhku...jah vererõhku mõõdab.Pumpab,pumpab mu käevarre nii kõvasti koku,et südame löögid tahavad käevarrest välja karata.Siis kirjutab midagi paberile,siis jooksin jälle korruste vahel,jõudsin pere artsi juurde. Perearst sadomasoist väänab käest kinni,võtab väikse nõela ja teeb näpu otsa augu,mina võpatasin valust,siis pigistab mu sõrme otsast vere piiska (Mina mõtlen endamisi ,et nüüd on krõska nüüd veel tahavad kolm tilka verd kah,müü hing maha veel vanakuradile,oli mul seda autokooli vaja)Topib näpu mingisse masinasse,masinast tulevad mingi numbrid,küsin artsi käes mis see on ? Ta vastab,et vaatame sinu veresuhkurt. veresuhkurt mõtlen mina,mille jaoks veel seda vaja on? Lõpuks pere arst küsib veel 185 eeku kah on alles röövlid,juhiloa,relvaloa ja veel mingi suguse loa tõend maksab 185 eeku.
Saabub õhtu,väljas tänavavalgustid põlevad,süda sees kiheleb sammun autokooli poole,taskus pildid,ja tervisetõend.Uks oli lukus,üks kena tütarlaps istub eemal toolil ja mängib moblaga,ma kohe ülbelt juurde vene keeles rääkima,et kas siin toimub autokooli tunni ?. Tütarlaps tõstab pea ,naeratab ja vastab puhtas eesti keeles "Jah" Jess eestlane käib peast läbi,selgus,et temagi tuleb tundi minuga.
Hiljem selgus,et klassis oli 3 õpilast + mina,ehk siis kokku neli. Ja kõige põnevam on selle asja juures see,et ma olen ainuke poiss klassis.Kolm kena tütarlast kooli pingis minu ümber. Ma salaja ja sisemas tõstan käed taeva poole ja karjun " Halleluuja,jumal on siiski olemas" Ma arglik,siis algul istusin tüdrukutest eemal,noh õpin tundma neid,küll hiljem tool hakkab tüdrukute poole lähemale nihkuma.
Õpetaja on hästi lahe kuju,viskab kildu,näitab videosi,ja hästi muhe vend üldse.Tund kestis 50 minutit ja selle ajaga jõudsin esimesed hinnangud tüdrukute suhtes teha. Ees pingis istus prillidega tips,hulll tarkur..õpetaja midagi küsib siis tema on kohe esimene kes vastab,teised ei saagi vastata. VIHKAN sellisieid inimesi,ma selline väga aeglase mõtlemisega ma ei saa küsimustki arutlenda kui tüdruk ees pingis juba vastuse ette ütles,ise siis hullult suu kõrvuni vaatab meie poole ja irvab." ma tegin tüdrukule vastu sellise iroonilise ja ülbe naeratuse,et" he he he on ju,ole õnnelik nüüd"
Teine on selline hästi vaikne tüüp,mitte midagi ei ütle ja lösutab laua peal. Minu ees istus väga asjalik tüdruk,tema oli ainuke kes kirjutas üles õpetaja sõnad.Rääkis ka vahepeal. Hästi kena ja vahva tüdruk....arrr minu tüüp.Oskas ka nalja teha. Näiteks õpetaja küsis,et mis teha kui pidurid ei tööta,kui käsipidur ei tööta ja ülejäänud pidurid ei tööta. Ma mõtlesin,klass on vait,mõtlen teise minuti siis see asjalik tüdruk läbi naeru ütles,et " Noo siis tuleb hoo pealt autost välja hüpata" he he Kõik me naersie,ka õpetaja naeris,ei mitte lolli vastuse peale,ta sai aru,et see on nali.
Ei tund oli põnev,sai palju naerda,vaatasime naljakaid pilte ja videosi kuidas inimesed on autosi parkinud,uurisime esimene tund auto mootorit,kuidas mootor töötab ja millest ta koosnem,mul viskas küll aju tossama,sellisied igasugu jubinaid on kapoti alla minhid jahutid ja jahuti vedelik ja õlid ja..ja akud ja oh.. Loodan,et eksamil ei tule auto mootorit tunda,liiga keeruline.
Muide tööl olles kui ma meteoriiti nägin siis ma soovisin,,et ma tahan palju naisi saada. Noh kui täht langeb siis saab soovida ja ülla-ülla mu soov täitus,sain klassi 3 tüdrukut ja nad on kõik minu..või siis noh mina olen ainuke poiss klassis. Aii kus mul alles veab...
Järgmine tund teisipäeval kell 18:00
Siis arsti tädi mõõdab mu õhu rõhku...ei seda noh,,vere rõhku...jah vererõhku mõõdab.Pumpab,pumpab mu käevarre nii kõvasti koku,et südame löögid tahavad käevarrest välja karata.Siis kirjutab midagi paberile,siis jooksin jälle korruste vahel,jõudsin pere artsi juurde. Perearst sadomasoist väänab käest kinni,võtab väikse nõela ja teeb näpu otsa augu,mina võpatasin valust,siis pigistab mu sõrme otsast vere piiska (Mina mõtlen endamisi ,et nüüd on krõska nüüd veel tahavad kolm tilka verd kah,müü hing maha veel vanakuradile,oli mul seda autokooli vaja)Topib näpu mingisse masinasse,masinast tulevad mingi numbrid,küsin artsi käes mis see on ? Ta vastab,et vaatame sinu veresuhkurt. veresuhkurt mõtlen mina,mille jaoks veel seda vaja on? Lõpuks pere arst küsib veel 185 eeku kah on alles röövlid,juhiloa,relvaloa ja veel mingi suguse loa tõend maksab 185 eeku.
Saabub õhtu,väljas tänavavalgustid põlevad,süda sees kiheleb sammun autokooli poole,taskus pildid,ja tervisetõend.Uks oli lukus,üks kena tütarlaps istub eemal toolil ja mängib moblaga,ma kohe ülbelt juurde vene keeles rääkima,et kas siin toimub autokooli tunni ?. Tütarlaps tõstab pea ,naeratab ja vastab puhtas eesti keeles "Jah" Jess eestlane käib peast läbi,selgus,et temagi tuleb tundi minuga.
Hiljem selgus,et klassis oli 3 õpilast + mina,ehk siis kokku neli. Ja kõige põnevam on selle asja juures see,et ma olen ainuke poiss klassis.Kolm kena tütarlast kooli pingis minu ümber. Ma salaja ja sisemas tõstan käed taeva poole ja karjun " Halleluuja,jumal on siiski olemas" Ma arglik,siis algul istusin tüdrukutest eemal,noh õpin tundma neid,küll hiljem tool hakkab tüdrukute poole lähemale nihkuma.
Õpetaja on hästi lahe kuju,viskab kildu,näitab videosi,ja hästi muhe vend üldse.Tund kestis 50 minutit ja selle ajaga jõudsin esimesed hinnangud tüdrukute suhtes teha. Ees pingis istus prillidega tips,hulll tarkur..õpetaja midagi küsib siis tema on kohe esimene kes vastab,teised ei saagi vastata. VIHKAN sellisieid inimesi,ma selline väga aeglase mõtlemisega ma ei saa küsimustki arutlenda kui tüdruk ees pingis juba vastuse ette ütles,ise siis hullult suu kõrvuni vaatab meie poole ja irvab." ma tegin tüdrukule vastu sellise iroonilise ja ülbe naeratuse,et" he he he on ju,ole õnnelik nüüd"
Teine on selline hästi vaikne tüüp,mitte midagi ei ütle ja lösutab laua peal. Minu ees istus väga asjalik tüdruk,tema oli ainuke kes kirjutas üles õpetaja sõnad.Rääkis ka vahepeal. Hästi kena ja vahva tüdruk....arrr minu tüüp.Oskas ka nalja teha. Näiteks õpetaja küsis,et mis teha kui pidurid ei tööta,kui käsipidur ei tööta ja ülejäänud pidurid ei tööta. Ma mõtlesin,klass on vait,mõtlen teise minuti siis see asjalik tüdruk läbi naeru ütles,et " Noo siis tuleb hoo pealt autost välja hüpata" he he Kõik me naersie,ka õpetaja naeris,ei mitte lolli vastuse peale,ta sai aru,et see on nali.
Ei tund oli põnev,sai palju naerda,vaatasime naljakaid pilte ja videosi kuidas inimesed on autosi parkinud,uurisime esimene tund auto mootorit,kuidas mootor töötab ja millest ta koosnem,mul viskas küll aju tossama,sellisied igasugu jubinaid on kapoti alla minhid jahutid ja jahuti vedelik ja õlid ja..ja akud ja oh.. Loodan,et eksamil ei tule auto mootorit tunda,liiga keeruline.
Muide tööl olles kui ma meteoriiti nägin siis ma soovisin,,et ma tahan palju naisi saada. Noh kui täht langeb siis saab soovida ja ülla-ülla mu soov täitus,sain klassi 3 tüdrukut ja nad on kõik minu..või siis noh mina olen ainuke poiss klassis. Aii kus mul alles veab...
Järgmine tund teisipäeval kell 18:00
Tellimine:
Postitused (Atom)
