Kõik on otsas

Kirjanik istus laua taga,LSD ekraan valgustas vaese mehe kondiseid käsi. Monitori helendavalt ekraanil vilkus rahulikult ja kindla taktiga valgel ekraanil kursur. Kirjanik teadis,et midagi peab kiirelt klahvistikku toksima,sest päike oli kohe-kohe loojumas,ta teadis,et kui päike loojub ei sa ta enam midagi ülesse kirjutada aga päevasel ajal ei olnud kirjanikul ühtegi mõtet peas,ühtegi ideed ,alles öösel vuras kirjanik mööda 1 toalist tuba ja lennutas suuliselt ideid välja,mõned mahlasemad osad kraapis küünega seinasse.Sest kirjanikul polnud pastakat,polnud ka harilikku pliiatsit sest tint sai maailmas juba 7 aastat otsa.Sest tindi kalad ja kalmaarid mis tootsid tinti surid 10 aastat välja.Meres oli ültse vähe kalu säilinud.Sest enamus kalad said lihtsalt otsa.Inimkonna mass kasvas lihtsalt nii suureks,et õgisid meres ja magevees kõik kalad ära .Oli aasta 3032,kus nafta oli maailmas ammendunud,kivisüsi sai juba 26 sajandil otsa,põlevkivist oli alles jäänud tolm.Kõik oli otsas.Inimesed kasutaisd energiaks päikese patareid,öösel kui päikest polnud oli linnades,külades kott pimedus.Kirjanik istus ja jälgis kuidas ekraan väikselt hääbub,kuni kustus jäädavalt.Oli käes õhtu tund,tuba mattus pimedusse.Inimesed tulid töölt,sest öösel ei saanud töid teha,kuna igal pool oli pimedus,valgus sai taevas otsa. Kirjaniku selja taga olevast ukses kostis trampimist,naerukilkeid ja sõimu sõnu. Inimesed tulid töölt koju. Ka kirjaniku ukse taga oli kuulda võtme kimbi klõbinat,oli kuulda ukse keele kõrvalukustavat taha asendise klõpsatust. Uksel seisis kirjanikust veel kõhnema keha ehitusega naiste rahva keha. Ta oli nii kõhna,et kui tal riideid seljas poleks,paistaks ta valguse käes läbi.Ega kirjanik ainuke kõhna polnud,terve inimkond oli anoretsikuid täis,kõndisid nagu zombid tänavatel.Õõdusid paremale vasakule nagu tuul neid puhkus,sinna nad ka kõikusid.Mõned ,isegi paljud potsataid asfaldile ja tõusid taas ning jälle potsatasid betoonile. Nad minestasid pidevalt vähese toiudu nappuse pärast. Sest maailmas oli toit otsas.Elasid vaid õhust ja armastusest.Kirjaniku naine pani käe mehe õlale ja kutsus voodi. Aga kirjanik ei tahnud,sest seks oli meeste seas ammendunud.Seks ei pakkunud enam mingit huvi ega naudingut.Seks oli igav ja mõtetu.Maailmas olid lapsed otsas,ei ühtegi järelkasvu. Naine keeras toa nurka kerra,sest polnud majas tekke ega patju,voodid olid juba 2 aastat tagasi otsas.Naine unistas külmast veeklaasist enne magamaminekut,aga majas polnud vett ega kraanikaussi,sest vesi oli otsas.Isegi WC polnud,sest polnud enam sitta,looma sõnnikust me ei räägigi.Loomad surid juba sajandeid välja,koertest ja kassidest me ei räägigi need pandi juba aasta tagasi kõik pinslisse.Maailm oli pime ja kalk,ei olnud ei neru ega nuttu.Sest rõõmud ja mured said maailmas otsa.Kirjanik tõstis pea,vaatas süsi musta LSD ekraani,tõusis püsti ja jutustas maailmast kus eelnev kirjutatu on olemas,õntsast paradiisist kus kõik olid rasvunud,igas toas käis kepp ja trall.Selle õntsa jutustusega uinus kirjaniku naine toa nurgas,kuni enam ei kuulnud kirjaniku fantaasia rohkeid ,seiklusrohkeid ideid.
25.07.2010 kell 05:00-06:31Selle ideele tulin siis kui istusin sitamajas,punnitasin ,punnitasin kõi ühtäkki avastasin,et ma polnud toalett paberit wc potti pannud,et kui see pirakas junn nüüd potti sügavikku plärtsatab siis on kõik mu tagumik kusega koos.Ning avastasin,et Wc paber rull on otsas vaid 2 cm peenikest riba narmendab rulli keeratud pappist.