reede, 23. juuli 2010

Karsklase unenägu

Martin istus kõrgendikul,rohelisel murul,noolis uuriva pilguga ümbritsevat. Paremal oli jumaliku käega voolitud pikka kasvu tütarlaps umbes 185cm pikk,juuksed õlgadeni brünett.Süsimusta sport rinnahoidajaga,ega Martin tea kuidas nenede õige nimetus on, martin ei teagi naiste riietusest midagi ainult seda kuidas neid seljast võtta. Tütarlaps sõitis rulluiskudega ja mulises moblaga. " Rautselt mõõne sõbrannaga või mis veel hullem mingi kiimas kutiga" Mõtles Martin ning pööras pea ära.Tüdruk möödus noorpaarist, mees kõndis ilma särgita ees pool,kuna väljas oli tapvalt palav,ning naine lapse vaknriga mehest taga pool,tegelas lapsega sättis lutti või midagi taolist ja poputas last.Mees ees pool ei tundud naisest ültse hoolivalt vaid sammus uhkelt edasi pööras pilgu mööduvale rull uiskudega tüdrukule,sügas kannikaid ja suunurkadesse tuli pervertne naeratus.Seda märkas noor ema,sigitas mehele mingeid teravaid hoiatusi,kui teda katkestas halli karva puudli näss. " Vihkan puudleid" Mõtles Martin. Puudlit hoidis ohjas vanamutt,ise kõdur aga koera kinni hoidmisel paistis mutil jõudu olevat. " Rautselt lääne ravimitega end puhevile löönud,tapletidega ainult elabki" Arutles Martin. Vana päss noomis ja poos krussis halli karva lolli koera....
"PERSSE" Mõtles Martin,hõõrus pohmas silmi,limpsas keelt ning asus krõbiseva kilekoti suu kallal askeldama. Võtis välja " Saku Rock" õlle pudeli,koti põhjast soras veel soolapähkleid,õlle pudelid kõlksusid kergelt,vahest raskelt,pirtsutasid,et miks just teda kotist välja ei võetud. Keeras hoolikalt koti suu kinni,et liigne päike ülejäänud õlle soojaks ei ajaks ning tüütud "parmud" ei näeks mu koti sisu,muidu türa nagu raisakotkad tiirlevad ümber koti,lubavad head sõbrad olla.
Soras taskust pooltühja,räsitud ja näritud välgumihkli,surus vana tulekiviga tulemaina õllekorgi alla ning vilunud käe liigutusega " PLUMBS" kostis "tõetab hea päev tuleva" heli. Ninasõõrmetesse tungis mõnus kääriva leiva lõhn,pudel kihises ja vahutas Martini mitte just puhtaid ning vere korpasi täis olevaid sõrmi. "Putsi liiga palju sai loksutatud" mõtles Martin. Martin lipsis hoolikad õlle vahused sõrmed puhtaks,rüüpas ühe tugeva mehise sõõmu märjukest. "Türa kui hää" Mõtles Martin ning ahmis õhku,pani pudeli hoolikalt ning kindlalt murumättale,et maha ei kukuks,ega siis kallist kraami saa raisata.
Martilil oli seljas kulunud nahktagi,mingil joomingul oli kogematta võõra motika venna oma selga sutskanud,või võitis ta kihlveo,igastahes Martin enam ei mäleta,mis minu seljas,see minu oma nüüd. Martin eriti moest ei hoolinud,aga tagisi ta armastas,peaasi,et jahedatel sove öödel kuskil põõsa all sooja annaks ja kuumadel suve päevadel keha jahutaks. Jalas olid punased määrdunud teksa moodi kangast püksid.Putsi kes seda teab miks just punased,suht naiste värvi püksid,aga äkki ongi mingi libu püksid mul jalas,mingil kõval joomingu hommikul kellegi naise püksid jalga sokutanud,igastahes olid parajad ja kõik mis minu seljas see minu oma.
Martin soras taskutes ,leidis sealt kortsu läinud "Red and White" suitsu paki,avas värisevate kätega suitsu pakki kus oli alles jäänud viimane kortsus suits. "PERSSE viimane" Mõtles Martin ja hakkas välgumihklit tuld välja pumpama.Mitme ebaõnnestunud tõmbega lõpuks sai suits tule sappa.Martin tõmbas tugeva hingetõmbega kõva mahvi mis lõi pööning kergelt kumisema ja orietatsiooni kõikuma. Aga esimene hommikune suits peabki katusealuse nahkhiirtest puhtaks lämmatama. Kortsutas suitsupaki vihaselt,ning viskas enda taha kaugele muruplatsile,kus oli roheliselt kirjutatud " Hoiame Eestimaa puhtana" "PUTSI RAISK" arutles Martin " Eestimaa" eestimaad ei eksisteeri enam,eestimaa on tükk-tükki haaval välismaa rotidele maha müüdud,eestimaa on võlgu, vohab töötus,ja riigikogus ühed sead kõik. Mina sellist eestit ei tahtnud, olen vaid mina ja minu ümber korrupsioon. Seega Martin erilisi süümekaid ei vaevanud prahi maha viskamisel. Martin haaras pudeli järgi,imes pudelit nagu oleks suures araabia kõrbes ja kohe-kohe sureb janu kätte. Suust kostis rõve konna krooksutus,sügas mune ja irvas vaikselt "Türa litsid vist saadavad tervitusi"
Selle õntsa mõtte juures helises Martinil mobla. Mobla oli vana ja kulunud ,must-valge ekraaniga. Martin tehinkast ei hoolinud,tema jaoks oli peaasi see,et kõlar oleks korralik,et vastas pool aru saaks,mida martin tahab,sest tihti lugu jokkis peaga ei saa keegi aru mida telefonis lälisetatakse. Telefonis kostis palju erinevaid roppusi. See oli Ets,nõudis Martini asukohta.Ets on Martini vana hea sõber,mõnedel joomingutel ta siiski muutub jobuks kaamliks aga see on andestatav.Head sõbrad andestavad üksteise vead. Martin andis Etsile oma umbkautsed koordinaadid ja käskis külmad õlled kaasa võtta. Viimastesse ta küll kahtles aga vähemalt saab Etsilt suitsu pommida.
Martin tõmbas viimase mahvi,tegi pudelile põhja peale,keeras külili,pudelid pistis pea alla ja suikus mõnusasse muretusse unne.Päike paistis,muru oli kaetud võililledega ning mesilane hüples nagu baleriin õielt õiele,sumideses Martinile vaikselt une suminat.
Elu on lill raisk .

Kommentaare ei ole: