Mõõdetud sammul,pea selge,rüht sirge, kõnnin ümber postkasti. Oodates,igatsedes,närvitsedes ootan sinult kirja. Näe sealt see kiri tuleb,küüsi närides avan kirja. Kiri lühike, sõnu vähe.Küsimused,küsimused,tühjadvastused. Mu samm muutub tömbiks,pea muutub sombuseks, rüht langeb lohku. Lohistades oma oda mööda rajaks tallutud mudast mulda, tagasi postkasti juurde. Viskan kirja kõrval olevasse kirja hunnikutesse, teiste küsimuste,ootuste,muret tundmiste kirjade hulka. Küsimused,ja küsimused,ei mingeid vastuseid.
Korraks nagu tunnen,keegi jälgib mind, salapärased sädelevad silma paarid seal kaugel,laante vahelt,sealt marja põõsaste sees, tunnen nagu oleksid need minu enda silmad. Ma tunnen,sa jälgid mind,silmad säravad rõõmust,minu kiusamisest. Nagu vallatu emahunt kes nagu naerdes pinksalt silmadega noolib, kutsub, taganeb,kutsub. Astun sammu, lähenen veel. Tunnen kuidas maa pind mind endasse haarab, puud mu ümber muutuvad suuremaks, rohu libled kasvavad mu silmade kõrgusele,hunt,valge karvaline emahunt seal kaugel silmad nagu sügava külma talve selge taeva tähed ,jälgivad mind kutsuvalt, suu on naerul,mõttes ulakused. Valge ema hunt lumistel soo kallastel.Ta karv on puhas, külm tuule iil puhub minuni temast hõnguvat vaarika,mustika aroomi.Kohati on tal kasukal ka mustad laigud,patud,mõtlen ma,puhtal valgel kasukal mustad patud.Iga mehe juraka,keda ta on soosse uppuma meelitanud tuleb talle karvastikusse mustad sälgud,nüüd olen minagi "märk" ta kasukas,ma sain tema omaks. Maa mind endasse imes,turba maik mul juba suus, silme ees vaid must külm vesi,vees vaid kaks sädelevat silma ikka jälgib mind kuidas mina vajun rabasse. Kujutluses näen ma valge emahundi silmi,need on pisaratest märjad.Silmad on vesised,ning sädelevad soolesest pisaratest,kuid suu on tal ikka naerul.Ei saagi aru,kas ta nuttab või tunneb rõõmu. Ta on kahepalgeline - naised on kahepalgelised. Soo mind endasse imes,peitis säravate silmade eest.Lõpuks sain ma rahu.
kolmapäev, 25. veebruar 2009
teisipäev, 9. detsember 2008
Ma kardan juuksureid.
Lõpuks võtsin julguse kokku ja läksin juuksurisse. Juba mitmendat nädalat olen seda edasi lükkanud. Juuksurisse minnes käisin nagu kass ümber palava mudru ümber juuksuru maja. Nagu läksin sinna poole aga siis mõtlesin,et käiks gaasi firmas oma muresi kurtmas. Sest mul gaasi kalonka või noh selline suur masin köögis mis mulle sooja annab on väga kahtlaselt käituma hakkanud.Uriseb ja lülitab end lambist välja ohtlik. Aga neetud gaasi mehe firma onud on puhkusel ja ei tule enne 2 nädalat ma sattusin hüsteerikasse vehkisin kätega lennutasin nende kontoris lehti laiali ja karjusin,et 2 nädalaga võib üks suur kõmakas mul korteris käia gaasi kalonka ohtlik asi ikkagi ju. Siis nad rahustasid mind ja ütlesid,et noh kui juba 2 kuu eest pole veel seda kõmakat käinud mis te kardate siis pole mõtet hüsteeritseda ei juhtu seda kõmakat veel 2 nädalat. Ma lehvitasin neile näpuga ja ütlesin,et vaadake ette,mina lähen nüüd tööle ja tulen nädal aja pärast tagasi ja kui ma leian oma koju tulles maa seest suure plahvatus kaatri siis jääb see teie hingele. Astusin välja ja suundusin uuesti värisedes juuksuri juurde, juuksuri maja aina lähenes ja lähenes kui enda rõõmuks tuli meelde,et ma viisin eile jope kapuudsi õmblus firmasse,et nad luku ümber pööraksid. Rõõmsalt pöörasin end juuksuri maja juures ümber ja läksin õmblus firmasse. Seal oli hästi rahulik, noored kenad tüdrukud vuristasid õmblus masinate juures,naeratasin kelmikalt ühele tüdrukule,et ta enda juurde kutsuda ja küsida kas mu kapuuts on valmis. Tüdruk naeratas mulle ka lahkelt,tõusis tooli pealt püsti vaatas maial minu poole ja karjus " Meelis sinu juurde " Mul vajusid kohe suunurgad all,silmad läksid suureks ja jäin lolli näoga vahtima. Äkki nurga tagant tuleb suur hallipäeine lokkis juustega vanem mees, sellise naiselikku kõnnakuga,naeratas mulle kelmikalt ja küsis peenikese ja naiseliku häälega" Kuidas saan ma teid aidata" Täitsa gey mõtlesin mina endamisi ja ütlesin,et anke kähku mu kapuuts siia mul on kiire. Vanem meeste rahvas ulatas mulle kapuutsi küsis 30 eeku,raha üle andmisel puudutas tema käsi vastu minu kätt,selle mehe käsi oli soe ja pehme,mees naeratas mulle kelmikalt,ma haarasin kähku kapuutsi ja jooksin õmblus firmast välja. Taas tuli hakkata sammud seadma juuksuri poole ohkasin mina,kõndisin mööda hämaraid linnatänavaid nukralt juuksuri maja ette kui äkki tuli meelde,et mul vaja Hanasa pangas ära käia,mul eeilmine nädal läks interneti pank lukku sest ma unustasin oma parooli ja interneti pank läks lukku. Ohkasin kergendatult ja sammusin kekseldes hansa panga poole. Pangas oli soe ja hubane.Võtsin järjekorra numbri ja jäin oma järge ootama. Äkki tunnen pangas enda kõrval imelikku vennikest suu on kõrvuni peas,pea tudiseb otsas,käed värisevad otsas ise närviliselt vaatab paremale-vasakule ja pomiseb vaikselt endamisi midagi angu " Ma tapan kõik ära,nad saavad kõik surma," Mul jäi hing kinni, nihutasin end temas sutsu eemale,siis veel väheke ja veel väheke,lõpiks kargasin püsti ja kõndisin vaikselt panga teisse nurka. Higi voolas mul otsa ees,silma nurkadega jälgisin seda värisevat ja endamisi pomisevat meest diivanil,õnneks käis "din-din" ja järjekord oli minuni jõudnud, vahetasin kiirelt parooli pangas ära,siis kummardasin vaikselt laua juurde panga teenindaja juurde ja sosistasin " See mees seal diivanil on väga-väga kahtlane " Aga panga teenindaja oli vanem naine ja ei kuulnud eriti ja karjus mulle " Mida ? " Ma punastasin ja karjusin talle," kas parool on nüüd vahettatud" Panga teenindaja karjus jah-jah ma ma kõndisin pikemate sammudega pangast välja. Pangast väljudes panin närviliselt suitsu ette,vaatasin korra veel selja taha ohkasin kergendatult ja kõndisin juuksurisse. Tee peal veel arutasin ise endaga,et äkki mul on vaja veel kuskil ära käia. Sedasi mõeldes ja arutlades ise endaga avastasin ma end juuksuri maja ukse eest. Panin käesi värisedes veel ühe suitsu ette kimusin selle paaniliselt ära. Ja avasin vaikselt juuksuri maja ukse. Juuksuris tuli vastu mulle kena 30 aastates naine suurte rindadega ja palus mul istet võtta. IStusin siis toolile ja juuksur küsis kuidas lõikame ? Ma olin nii närvis,et ei suutnud suud avada vaid momisesin midagi mida ma enam ei mäleta,juuksur vaatas mulle peeglist otsa ja hakkas kääridega minu peakohal klõbistama ise pidevalt juttu räägides teise juuksuriga selja taga. Nii ta klõbistas pea selja taha pööratud ja klõbistas teravate kääridega mu pea kohal.Ma hoitsin kätega kõvasti tooli äepidemest kinni ja mõtlesin ednamisi,kuidas ta saab lõigata mu juukseid kui ta ise üldse ei vaata minu poolegi vaid jutustab selja taga oleva teise juuksuriga pidevalt. Äkki tuli ta minu ette kummardas natukene ja mu pea oli praktiliselt tema rindades,jõllitasin tema rindu ja mõtlesin endamisi " Vauu ta annab musta rinna hoidjaid" See mõte aitas mul kuidagi tooli peal maha rahuneda ja ma lõdvestusin väike irve suul.
laupäev, 6. detsember 2008
Ma naeran ja nutan end magama.
Täna öösel läksin ma kell 01 öösel kuskil magama.Ma elan ihu üksi oma 2 toalises korteris juba mitmentat kuud,keegi pole mul veel külas käinud ,välja arvatud vend ja ema. Ihuüksi korteri tubade läburündis ekseldes terve päev ja aknast välja aadates kuidas inimesed eemal õues naeravad üksteisele,kaklevad üksteisega,mõni lükkab oma autot lumest välja ning siis kui auto lume hangest väljas on siis tänatakse aupaklikult tugeva käe pigistusega ning kutsutakse baari õlut jooma tänu täheks. Sest on jõulu kuu ja kõik on sõbralikud,kõigil on keegi kelle kallalnalja visata,naerda,togida.
Ohkan raskesti üksi päini seda kõike aknast vaadates,vaatan oma kohvi tassi sise,loksutan tassi põhja jäänud kohvi lonksu,tõstan kruusi suu ette ja joon viimase tilga tassi põhjast ära. Panin kõik tuled kustu,võtsin riided seljast viskasin need laisalt võõdi kõrvale põrandale,sest nii kui nii keegi ei käi mul külas,ega näe,et mul riided maas vedelevad ja mul pole kedagi voodis kes tõstaks pea ja karjuks mulle,et korista riided põrandalt ära ja pane ilusti kapi peale.
Telekas veel mängib,aga ma olen seljaga tema poole voodis,vaatan vaid kuidas televiisori ekraani valgus hüpleb ja mängib ise endaga seina peal-see tundub palju huvitavam.
Uni hakkab tulema,sellest annab märku mu silmad kes ei jäksa enam vaadata seina pealt telekast tulevat valguse mängu.Tõusen voodist,korra veel aatan aknast välja,seal on valge.Tänava laternate kollakas valgus hõõgub üle terve linna,mõni üksik auto eemal sõidab mööda maanteed,linn on tühi,ei liigu inimesi,ega loomi. Minu tuba on pime ja hästi vaikne. Puhkusin kapi peal oleva sinise küünla,kuunal kustus eritades põlenud vaha ja niidi lõhna.küünla mustaks põlenud nöör veel hõõgus punaselt minu kaardinaga kaetud akna pimedas ruumis.Kuni lõpuks rauges.
Viskasin laisalt voodisse,lülitasin telekapuldist teleka välja ja sundisin end magama jääma.
magama minnes mull alati meeldib mõelda igasugu asjades.Pea pehmel padjal,keha lõdvunult ja laisalt lebab voodis,keha on välja sirutatud.nii mõnus on pähe mõtteid tulema. Mõtlen nende inimestele keda ma täna aknast nägin,neile,kellega ma täna msn-is päeval kirjutasin ja isegi mõtlen mida homme poest süüa osta.Aga äkki kostub minu peast üks fraas,üks lause,ta kostuks hästi kaugelt,kuid tunnen et see sõna liigub minu poole."Mida ta tahab" Jään ma mõtlema,miks see sõna mulle äkki pähe kargas ? Ning lause jõudiski mulle kõrvu,see on "Linkin Park- Numb" laulu sõnad,pahvatan voodis mõttes naerma,loomulikult ju,enne magama minekut vaatasin ma telekast MTV muusika kanalit,nüüd hakkas see laul mind öösel kummitama. Aga miks just need sõnad sellest laulust jäin ma oma mõttes äkki tõsiseks,miks just need sõnad laulust: "Every step that I take is another mistake to you"
need sõnad aina kordusid ja kordusid,ning puhkesin voodis nutma,pisar voolas mööda nina alla otse pehmesse pattja.
Äkki katkestas minu mõtlemist üks väline hääl,üks hääl mis ei tulnud minu mõtetest vaid minu toast,ja see hääl hakkas mind häirima. Kuulsin kuidas üleval lae all kostub voodi kriiksumist,ühtlane kriiksumine muutus aina rahutumaks ja rahutumaks. Avasin silmad,pöörasin end selili ja kuulasin seda voodi kriuksumist.Kortsutasin kulmu ja mõtlesin. " Naabrid üleval korrusel seksivad" Algul üritasin sellest mitte välja teha,ja üritasin oma kallite mõttete sekka uuesti sukelduda.Üritasin voodis edasi mõelda nende sõnadele mis laulust Linkin Park-numb mulle mõttetesse sööbis. Ma visklesin ja vähklesin voodis,mul hakkas juba teki all palav,viskasin teki pealt,aga need kriuksumised seal üleval ei lakkad,ega lakkand. Aga ma ei suutnud enam sellele möelda. need voodi kriuksumised üleval naabri juures läksid aina valjemaks ja valjemaks,selline tunne,nagu nad oleksid minuga samas toas ja seksivad.Ma avasin vihaselt silmad,tõsin voodist üles,vaatasin kella. Kell oli 01:37 öösel. Ohkasin raskelt vaatasin veel viimast korda üles oma lakke,hääled olid juba palju valjemaks läinud.Tõusin püsti ja läksin pool paljalt kööki,avasin külmiku,külm õhk voolas mu reitele,jalgadele tuli mõnus värskendav kana nahk ihule, võtsin sealt paki külma piima ja jõin selle ühe sõõmuga ära. vaatasin aknast välja,oma pimedast köögist,sest tuld ma põlema ei pannud kööki sisenemisel.Võtsin suitsu pakist suitsu süütasin selle põlema ja jäin aknast välja vaatama. Iga tõmbega mis ma suitsust tegin hõõgus punene tuli ,suitsust pimedas köögis,tubaka punane hõõguv tuli peegeldus mu aknast.
Kustutasin koni tuhatoosi,käisin veel WC-lahkudes sealt kostus vaid vee kohin,panin ukse kerge klõpsatusega kinni ja hüppasin taas voodisse.Pehme padja ja kerge teki vahele.Teritasin kõrvu veel viimast korda üles lakke naabrite juurde aga seal oli vaikseks jääänud. "Lõpuks ometi Ohkasin mina ja meenutasin kuhu ma oma mõttetega pooleli jäin. Ahjaa õigus..Linkin parki sõnadele:
"I'm tired of being what you want me to be
Feeling so faithless lost under the surface
Don't know what you're expecting of me
Put under the pressure of walking in your shoes
Every step that I take is another mistake to you"
Nende sõnadega ma lõpuks uinusin.
Ohkan raskesti üksi päini seda kõike aknast vaadates,vaatan oma kohvi tassi sise,loksutan tassi põhja jäänud kohvi lonksu,tõstan kruusi suu ette ja joon viimase tilga tassi põhjast ära. Panin kõik tuled kustu,võtsin riided seljast viskasin need laisalt võõdi kõrvale põrandale,sest nii kui nii keegi ei käi mul külas,ega näe,et mul riided maas vedelevad ja mul pole kedagi voodis kes tõstaks pea ja karjuks mulle,et korista riided põrandalt ära ja pane ilusti kapi peale.
Telekas veel mängib,aga ma olen seljaga tema poole voodis,vaatan vaid kuidas televiisori ekraani valgus hüpleb ja mängib ise endaga seina peal-see tundub palju huvitavam.
Uni hakkab tulema,sellest annab märku mu silmad kes ei jäksa enam vaadata seina pealt telekast tulevat valguse mängu.Tõusen voodist,korra veel aatan aknast välja,seal on valge.Tänava laternate kollakas valgus hõõgub üle terve linna,mõni üksik auto eemal sõidab mööda maanteed,linn on tühi,ei liigu inimesi,ega loomi. Minu tuba on pime ja hästi vaikne. Puhkusin kapi peal oleva sinise küünla,kuunal kustus eritades põlenud vaha ja niidi lõhna.küünla mustaks põlenud nöör veel hõõgus punaselt minu kaardinaga kaetud akna pimedas ruumis.Kuni lõpuks rauges.
Viskasin laisalt voodisse,lülitasin telekapuldist teleka välja ja sundisin end magama jääma.
magama minnes mull alati meeldib mõelda igasugu asjades.Pea pehmel padjal,keha lõdvunult ja laisalt lebab voodis,keha on välja sirutatud.nii mõnus on pähe mõtteid tulema. Mõtlen nende inimestele keda ma täna aknast nägin,neile,kellega ma täna msn-is päeval kirjutasin ja isegi mõtlen mida homme poest süüa osta.Aga äkki kostub minu peast üks fraas,üks lause,ta kostuks hästi kaugelt,kuid tunnen et see sõna liigub minu poole."Mida ta tahab" Jään ma mõtlema,miks see sõna mulle äkki pähe kargas ? Ning lause jõudiski mulle kõrvu,see on "Linkin Park- Numb" laulu sõnad,pahvatan voodis mõttes naerma,loomulikult ju,enne magama minekut vaatasin ma telekast MTV muusika kanalit,nüüd hakkas see laul mind öösel kummitama. Aga miks just need sõnad sellest laulust jäin ma oma mõttes äkki tõsiseks,miks just need sõnad laulust: "Every step that I take is another mistake to you"
need sõnad aina kordusid ja kordusid,ning puhkesin voodis nutma,pisar voolas mööda nina alla otse pehmesse pattja.
Äkki katkestas minu mõtlemist üks väline hääl,üks hääl mis ei tulnud minu mõtetest vaid minu toast,ja see hääl hakkas mind häirima. Kuulsin kuidas üleval lae all kostub voodi kriiksumist,ühtlane kriiksumine muutus aina rahutumaks ja rahutumaks. Avasin silmad,pöörasin end selili ja kuulasin seda voodi kriuksumist.Kortsutasin kulmu ja mõtlesin. " Naabrid üleval korrusel seksivad" Algul üritasin sellest mitte välja teha,ja üritasin oma kallite mõttete sekka uuesti sukelduda.Üritasin voodis edasi mõelda nende sõnadele mis laulust Linkin Park-numb mulle mõttetesse sööbis. Ma visklesin ja vähklesin voodis,mul hakkas juba teki all palav,viskasin teki pealt,aga need kriuksumised seal üleval ei lakkad,ega lakkand. Aga ma ei suutnud enam sellele möelda. need voodi kriuksumised üleval naabri juures läksid aina valjemaks ja valjemaks,selline tunne,nagu nad oleksid minuga samas toas ja seksivad.Ma avasin vihaselt silmad,tõsin voodist üles,vaatasin kella. Kell oli 01:37 öösel. Ohkasin raskelt vaatasin veel viimast korda üles oma lakke,hääled olid juba palju valjemaks läinud.Tõusin püsti ja läksin pool paljalt kööki,avasin külmiku,külm õhk voolas mu reitele,jalgadele tuli mõnus värskendav kana nahk ihule, võtsin sealt paki külma piima ja jõin selle ühe sõõmuga ära. vaatasin aknast välja,oma pimedast köögist,sest tuld ma põlema ei pannud kööki sisenemisel.Võtsin suitsu pakist suitsu süütasin selle põlema ja jäin aknast välja vaatama. Iga tõmbega mis ma suitsust tegin hõõgus punene tuli ,suitsust pimedas köögis,tubaka punane hõõguv tuli peegeldus mu aknast.
Kustutasin koni tuhatoosi,käisin veel WC-lahkudes sealt kostus vaid vee kohin,panin ukse kerge klõpsatusega kinni ja hüppasin taas voodisse.Pehme padja ja kerge teki vahele.Teritasin kõrvu veel viimast korda üles lakke naabrite juurde aga seal oli vaikseks jääänud. "Lõpuks ometi Ohkasin mina ja meenutasin kuhu ma oma mõttetega pooleli jäin. Ahjaa õigus..Linkin parki sõnadele:
"I'm tired of being what you want me to be
Feeling so faithless lost under the surface
Don't know what you're expecting of me
Put under the pressure of walking in your shoes
Every step that I take is another mistake to you"
Nende sõnadega ma lõpuks uinusin.
kolmapäev, 5. november 2008
Punapäene tütarlaps. (poolik-hiljem kirjutan edasi)
Ühes depresiivses eesti väikelinnas,elas üks punaste juustega noor tütarlaps.Teismelisuse eas juba,mõtted ei olnud alati seal kus vaja.Ühel ilusal vara sügilises päevas äratas teda soe päiksekiir teda ülesse."Päikse kiir oli lihtsalt nii jultunud,et julges teda rebenenud kardina sees otse silma aukku puurida" Mõtles punaste juustega tütarlaps ning tõusis vastu tahtmist ülesse. Vanemaid polnud tal kodus,kuna ema oli lahutatut,isa oli autoremondi luksepp ja alkoholi lembusega. Ema töötas tal öises vahetuses haiglas. Seega emat polnud koju oodata enne kella 10.Punaste juustega tütalaps surfas läpagaka netis,laulis kõva häälega lemmik laule ja värvis küüsi samal ajal sõbrannaga msnis klatsides.Ühel hetkel helises mobla. Punapäine tüdruk ei vaevunud sellele avstata,kuna arvas,et nii kui nii mingi suvaline jorss kutsub ta mingile mõtetule hängimisele.10 minuti möödudes otsustas siiski piilida kes talle helistas. Üllatus oli suur kuna se oli tema ema. Tüdruk tegi emale vastaka. Ja kohe oli juba ema telefoni teises otsas." Tütreke ega sa ei unustanud,ma kirjutasin sulle kirja kööki,et sa läheksid vanaemale külla,ning ostaksid talle midagi magusat.Sa ju tead kuidas ta pannkooke armastab ja noh hambaid tal ka enam pole,nii,et sajakesi pole mõtet talle osta." Punapäine tüdruk kortsutab kulmu, sätib juukseid peegli ees jamõtleb mis kirjast köögis,sest ta pole täna veel köögis käinutki ning vastab emale. " Eem..okei... ei,see tähendab,et ma pole unustanud seda,muidugi viin oma grämmile midagi,õu,kuule ää mul tuli midagi vahele Ok, ma siis lippan zau maps" ja pani kiirelt toru hargile. Punapäine tütarlaps jooksis kööki ja kõik vastas tõele.laual oligi ema poolt jäetud kiri ja selle peal raha. "Pankoogid,siis pannkoogid" mõtles tüdruk ja pistis raha tasku. Lippas kekseldes oma tuppa sõbrantsiga veel mõned sõnad praotama ja meigi näkku tupsutama.Oli möödunud juba poolteist tundi,kui ema koju jõudis,silmade all magamatta kotid ning haises ravimite järgi.Nähes,et tütar ikka pole veel vanaema juurde läinud hakkas ta kallal näägutama: " Sa ikka pole veel end liigutanud vä ?,Mina tulen töölt koju ja terve tuba on nagu sea pesa.Korista oma riided maast ära ja vaata milline sul laud on.Siin kruusis on juba hallitus sees ning mis siin sees oli ei mäleta enam.Millal sa viimati põrandat pühkisid.Oh issand jumal küll miks oled sa nii lohakas.Ükski mees ei taha lohakat tüdrukud endale majja,nii jääd vanatüdrukuks" "Daah.. Lõpeta ema,küll ma teen, vaata milline ma välja näen ma ei saa sellisena ju välja minna ning enivei palun lõpeta mingi mehe võtmisest ema sa räägid nagu me ikka elaksime mingis kiviajastul.. Ahh mul savi ää" karjus tüdruk emast üle ja jooksis kiiruga koritori,pani tossud jalga ja lõi enda järel ukse suure löögiga kinni,nii,et korteris kõik seinad värisesid.
Väljas oli imeilus varasügiseline laupäevane keskpäev.Lehed kolletusid puudel päikse kiirte tugeva UV valguse käes,tihased virvendasid pihlapuudel ning kaklesid pihla marjade keskel.Süsi must ronk ,nagu lindude kuningas jälgis neid kord ühe silmaga ,kord teise silmaga maha pudenevaid pihlakaid. Tüdruk võtis välja oma mobla ja tegi nendest pilte,et hiljem Orkutisse üles laadida. Pihlapuu all korjas A-sotsjaal prügi kastis midagi. Ise habemesse pomistades: " Tänu tavele ,lõpuks riigikogu mõtleb ka meie sugustele inimestele.Pärast seda kui prügi sorteerimise seadus vastu võeti,on nüüd palju lihtsam endale hamba alla otsida.Prügikastides on kõik asjad organiseeritud ,nagu kaubamajas.paberid on eralid,klaas on eralid.Oh seda õnne ja rõõmu"....... " Issand kui rõve ää" Mõtles punase peaga tütarlaps, lõi "Klõpsi" mobla kinni ja sammus kaubandus keskuse poole. Kaubandus keskuses oli alati palju rahavast,eriti laupäeval.Inimesed nihelesid sinna tänna nagu suur sipelga pesa,ning ostjad olid nagu sured sipelgad kes tassisid kätes toitu,sisse-välja ,et rahuldada sipelga pesa kuningannat ehk siis Direktorit kes luges kontoris kuidas tema finants numbrid aina suurenesid.
Punapäine tütarlaps sisenes kaubandus keskusesse,uksed avanesid ise nagu nad ootaksid tema tulekut. " Hei kena tütarlaps" Kuulis ta äkki poodi sisenemisel.ta pööras pea ning tema selja taga seisis õlg vastu seina toetudes ja jalad risti olles üks musta nahk joppesse riietatud umbes 20 aastates mees.Igati korralikult riides,ning isegi mõnes mõttes armas,mõtles punase juustega tütarlaps. " Kuhu tormad" küsisi noormees seina najalt lahti haakudes ja tüdruku poole muigades liigutes. " Mis se sinu asi on " ütles flirtivalt tütarlaps ja pööras selja. " Ahaa mängid raskesti kätte saadavat" ütles mees ning jooksis tema ette ja blokeeris tema tee. " ma mõtlesin,et ehk saan sind oma bemmiga koju viia,nii noor tütarlaps ei tohiks üksi suures kaubandus keskuses ringi luusida,siin liiguvad igasuguseid pätte ringi" Muigas noormees ja vaatas tõsise näoga enda ümber toimuvat. " Unista edasi,ma ei tule sinuga kuskile ja pealegi ma ei lähe koju vaid vanaemale külla ning viin talle pannkooke" ütles tüdruk juba tõsise häälega ning poisist eemaldudes. " Ah et vanaemale jah ? Pannkooke viima" pomises vaikselt noormees ning jäi kahtlaselt poe turvamees jälgima. "Edu sulle siis ning võib-olla kohtume veel" ütles kahtlane noormees suu nurgakesi vaikselt irvakile tõstes,pööras selja ning astus kiiremate sammudega poest välja,nägu käega kattes ise turvameest vaikselt piiludes.
Tüdruk kehitas õlgu,ohkas kergendatult ja keksles ostukorv näpus mööda poe riiuleid.
Viskas nahaalselt valmis pannkoogid korvi,lükkas näpuga ka nii öelda valmis vahukoore pihusti ka kovikesse ja tõttas kassa poole. Müüa oli vana ja kortsus näonahaga naine. Ta oli viisakas kuid samas natukene kohmakas.Sest ta pillas kogu aeg külma ja märja vahukoore pihusti pidevalt näppude vahelt maha." On koba mutt,võtavad igasuguseid benskareid tööle" Mõtles väike tüdruk.Nähes rohelisi hõõguvaid numbreid kassa aparaadist,ostis ta veel ülejäänud raha eest 2 pulga kommi,noh nii teenuste eest mida ta peab emale tegema.
Rõõmsalt välja poole kekseldes ja pulga kommi paberist välja tirides põrkas ta äkki vastu üht pehmet posti. Või seda arvas punase peaga tütarlaps,tema üllatus oli suur kui pea kõrgele tõstes leidis ta eest üleni musta riietatud ning kurja ja uuriva pilguga turvamehe.
" Arrr,millised suured muskilid tal on ja tema käevarred on päevitunud ,ning tema veresooned käevartel on nii kõrgele pumbatud nahast. Ning kui hästi ta lõhnab" Mõtles tütarlaps turvameest vaadates.Kuid tema ilusad mõtted purustas sama jõuliselt nagu tema käevarred sõnadega:
"Seis,tüdruk. Palun tulge meiega turvaruumi,me soovime teiega korraks rääkida"
Ning haaras tüdruku hapradest käevartest kinni. Turvamehe haare oli nii tugev,kuid samas mitte valus.Nagu isa lõvi kannaks oma poegi õrnalt turvalisesse pessa.
Väljas oli imeilus varasügiseline laupäevane keskpäev.Lehed kolletusid puudel päikse kiirte tugeva UV valguse käes,tihased virvendasid pihlapuudel ning kaklesid pihla marjade keskel.Süsi must ronk ,nagu lindude kuningas jälgis neid kord ühe silmaga ,kord teise silmaga maha pudenevaid pihlakaid. Tüdruk võtis välja oma mobla ja tegi nendest pilte,et hiljem Orkutisse üles laadida. Pihlapuu all korjas A-sotsjaal prügi kastis midagi. Ise habemesse pomistades: " Tänu tavele ,lõpuks riigikogu mõtleb ka meie sugustele inimestele.Pärast seda kui prügi sorteerimise seadus vastu võeti,on nüüd palju lihtsam endale hamba alla otsida.Prügikastides on kõik asjad organiseeritud ,nagu kaubamajas.paberid on eralid,klaas on eralid.Oh seda õnne ja rõõmu"....... " Issand kui rõve ää" Mõtles punase peaga tütarlaps, lõi "Klõpsi" mobla kinni ja sammus kaubandus keskuse poole. Kaubandus keskuses oli alati palju rahavast,eriti laupäeval.Inimesed nihelesid sinna tänna nagu suur sipelga pesa,ning ostjad olid nagu sured sipelgad kes tassisid kätes toitu,sisse-välja ,et rahuldada sipelga pesa kuningannat ehk siis Direktorit kes luges kontoris kuidas tema finants numbrid aina suurenesid.
Punapäine tütarlaps sisenes kaubandus keskusesse,uksed avanesid ise nagu nad ootaksid tema tulekut. " Hei kena tütarlaps" Kuulis ta äkki poodi sisenemisel.ta pööras pea ning tema selja taga seisis õlg vastu seina toetudes ja jalad risti olles üks musta nahk joppesse riietatud umbes 20 aastates mees.Igati korralikult riides,ning isegi mõnes mõttes armas,mõtles punase juustega tütarlaps. " Kuhu tormad" küsisi noormees seina najalt lahti haakudes ja tüdruku poole muigades liigutes. " Mis se sinu asi on " ütles flirtivalt tütarlaps ja pööras selja. " Ahaa mängid raskesti kätte saadavat" ütles mees ning jooksis tema ette ja blokeeris tema tee. " ma mõtlesin,et ehk saan sind oma bemmiga koju viia,nii noor tütarlaps ei tohiks üksi suures kaubandus keskuses ringi luusida,siin liiguvad igasuguseid pätte ringi" Muigas noormees ja vaatas tõsise näoga enda ümber toimuvat. " Unista edasi,ma ei tule sinuga kuskile ja pealegi ma ei lähe koju vaid vanaemale külla ning viin talle pannkooke" ütles tüdruk juba tõsise häälega ning poisist eemaldudes. " Ah et vanaemale jah ? Pannkooke viima" pomises vaikselt noormees ning jäi kahtlaselt poe turvamees jälgima. "Edu sulle siis ning võib-olla kohtume veel" ütles kahtlane noormees suu nurgakesi vaikselt irvakile tõstes,pööras selja ning astus kiiremate sammudega poest välja,nägu käega kattes ise turvameest vaikselt piiludes.
Tüdruk kehitas õlgu,ohkas kergendatult ja keksles ostukorv näpus mööda poe riiuleid.
Viskas nahaalselt valmis pannkoogid korvi,lükkas näpuga ka nii öelda valmis vahukoore pihusti ka kovikesse ja tõttas kassa poole. Müüa oli vana ja kortsus näonahaga naine. Ta oli viisakas kuid samas natukene kohmakas.Sest ta pillas kogu aeg külma ja märja vahukoore pihusti pidevalt näppude vahelt maha." On koba mutt,võtavad igasuguseid benskareid tööle" Mõtles väike tüdruk.Nähes rohelisi hõõguvaid numbreid kassa aparaadist,ostis ta veel ülejäänud raha eest 2 pulga kommi,noh nii teenuste eest mida ta peab emale tegema.
Rõõmsalt välja poole kekseldes ja pulga kommi paberist välja tirides põrkas ta äkki vastu üht pehmet posti. Või seda arvas punase peaga tütarlaps,tema üllatus oli suur kui pea kõrgele tõstes leidis ta eest üleni musta riietatud ning kurja ja uuriva pilguga turvamehe.
" Arrr,millised suured muskilid tal on ja tema käevarred on päevitunud ,ning tema veresooned käevartel on nii kõrgele pumbatud nahast. Ning kui hästi ta lõhnab" Mõtles tütarlaps turvameest vaadates.Kuid tema ilusad mõtted purustas sama jõuliselt nagu tema käevarred sõnadega:
"Seis,tüdruk. Palun tulge meiega turvaruumi,me soovime teiega korraks rääkida"
Ning haaras tüdruku hapradest käevartest kinni. Turvamehe haare oli nii tugev,kuid samas mitte valus.Nagu isa lõvi kannaks oma poegi õrnalt turvalisesse pessa.
Poeskäik
Mul on ka komme asjad põue panna.Mul head suured laiad käised. Lähed poodi ostan piima pakki,leiba ja muud träna.Äkki avastad,et kilekotti ei võtnud kaasa ja leti ääres pikk järjekord ja kilekoti pärast kah ei viitsi enam passida. Panen asjad käisse lähen kodu poole kui avastan,et juustu jäi ostmatta- Õnneks jäi teine pood tee peale ette.Poes mõtlen mida teha.Mul jope käised toitu täis praegu lähen turva avastab,et mul põu kuidagi pungil. Tuleb joostes mulle peale surub mind maha piimapakid käises lähevad katki põuest purskab valget vedelikku. Pood pärast piima koos kes seda läge hakkab koristama. Läksin siis müüa juurde näitasin et mul põu on toidukraami täis teisest poest ostin ausõna.Siis kutsuti turva minu juurde ja eskortis mind ilusti juustu leti äärde ja saatis mind ilusti kassani,et nad näeksid,et ma midagi üleliikset poest ei võtaks. Kuidagi turvaline tunne oli kohe kui keegi sind poes saadab lettide juurde
Mulle ei meeldi inimesed poes kärudega koperdavad ees. Käru on suur kah,mul tavaliselt alati kiire kihutan omas mullis riiulite vahel.Noh ma hästi pikk kah 195cm on ju,ma ei näe mis seal all pool toimub. Kõnnin pea otse,omas mullis siis kuskilt riiuli tagant kargab välja äkki muti käruga. Käru massiivne ja metalne elukas takerdub mu jalgadesse koliseb nagu oleks mitu päeva näljas olnud.Ikka tõsine hirmuäratavad ja ohtlikud asjad on need toidu kärud. Vannun poes käru peale,käru kuidagi ei taha taganeda.Aina vihasemaks läheb metalli kolin läheb aina suuremaks.Äkki vaatan ,et neid kärusi tuleb aina juurde.põgenen kiirelt kassasse oii plää kassas ka takerduvad mu jalgadesse nuusivad mind ja takistavad mind poest välja minna. Kassas on nad eriti ohtlikud nad võtavad nii palju ruumi,et ei ulata toitu lettile panna. Voh korv on väike ja süütu loomake. Ei kolise,ei takerdu jalgadesse.
Mulle ei meeldi inimesed poes kärudega koperdavad ees. Käru on suur kah,mul tavaliselt alati kiire kihutan omas mullis riiulite vahel.Noh ma hästi pikk kah 195cm on ju,ma ei näe mis seal all pool toimub. Kõnnin pea otse,omas mullis siis kuskilt riiuli tagant kargab välja äkki muti käruga. Käru massiivne ja metalne elukas takerdub mu jalgadesse koliseb nagu oleks mitu päeva näljas olnud.Ikka tõsine hirmuäratavad ja ohtlikud asjad on need toidu kärud. Vannun poes käru peale,käru kuidagi ei taha taganeda.Aina vihasemaks läheb metalli kolin läheb aina suuremaks.Äkki vaatan ,et neid kärusi tuleb aina juurde.põgenen kiirelt kassasse oii plää kassas ka takerduvad mu jalgadesse nuusivad mind ja takistavad mind poest välja minna. Kassas on nad eriti ohtlikud nad võtavad nii palju ruumi,et ei ulata toitu lettile panna. Voh korv on väike ja süütu loomake. Ei kolise,ei takerdu jalgadesse.
laupäev, 25. oktoober 2008
Politseikool
Eile saabusin siis Pärnust,Paikuselt,politseikoolist. Õigemini siis komandeeringust Kuidagi nõuka aegne sõna tundub see "komandeering" ma ei tea see sõna on ära rikutud sõnadega "naise petmine,jooming ja valetamine" Ok ärme siis kasuta seda sõna. Kasutame "lähetus" see tundub süütu ja rikkumata sõna. Ok teeme siis nii,et mind lähetati on ju.Noh sõit oli pikk ja buss oli kitsas,eriti minu sugusele pikakoivalisele.4 ja pool tuni sõitsime.Kõik kohad käisime läbi. Narva-narva-Jõesuu-Sillamäe-jõhvi-Mustvee-Kallaste-Tartu-Viljandi-natukenevalga maakonda-Pärnu. Kus juures viljandit nägin natukene väike erkuss läbi bussi akna.Ma nägin ainult Viljandi prügilat.Vaatasin suurte silmadega ja ütlesin endamisi "Vau..prügila" Envivei Paikusele jõudsime me hommikul kell 08:30 Kuna me alustasime reisi öösel kell 03:00. Tulin bussist välja väsinud ja loju. Ühel hetkel ergastusin ja keel voolas mu suu mokkade vahel välja.Politsei koolis oli 90 prossu kõik noored tüdrukud just gümka lõpetanud tipsid.Vau üks ilusam kui teine. Mõtlesin,et siin läheb põnevaks. Siis toodi mind taas maa peale tuli mingi politseinik naispolitseinik viis meid sööklasse pistis paar küpsist suhu ,andis konspektid ja tasuta pastaka ja suunas meid kohe klassi esimest tundi andma.Ok algul oli põnev,siis hakkas pea vaikselt langema,ja langema ja "klõps" vastu lauda.Korrapidaja ( ka politsei riietes-kõik käisid sinistes tegelikult ju) tõi meile klassi suure kannu täis kohvi ja küpsiseid (jälle,tahan kordki midagi soolast) Kus siis klass hakkas kihisema kõik tormasid kohvi kannu juurde,ilge kätsh oli seal kannu juures nagu parv ärritatud mesilasi.Mõni kogematta tõukas teist kellel oli ääreni kohvi kruus käes siis tekkis sõna võitlus siis tuli teine vahele ja noh nii praktiliselt terve nädal. Sain kah kohvi kruusi ääreni täis ja imbusin kuskile eemale klassi nurka kohvi lürpima samal ajal silmanurgast jälgisin,et keegi mulle vastu ei lähe ja kohvi maha ei tilguta.Tunde oli nädala jooksul erinevaid.Mõni igavam,mõni põnevam.Aga ühte ma vihkasin kehkat.Kehaline kasvatus oli see kõige piinavam üritus üldse.Igapäev tunni lõpus oli väike füüsiline.Kusjuures koos tüdrukutega ( Jesssss) Algul tegime sellist soojendus nagu on ju.väike painutus sinna,raske kummardamine.See oligi,et ma jäin vahtima kuidas üks tüdruk kummardas siis oli tema "kaks palli" ilusti näha kuidas nad võbelevad seal Ok enivei see selleks. kehalises üldiselt õpetati meile selliseid võtteid mida olete te kõik näinud telekast ja "krimi" saatest.Kiire käe väänamine,klõps käed raudu ja autosse noh nagu politseil ikka kombeks. Me kõik tegime neid.Viimane päev anti meile kätte kumminuiad.Aiii need olid valusad.Kõige põnevam tund oli " peretüli lahendamine" Kus siis võeti koolist 2 politsei kadetti (poiss ja tüdruk) ja näideldi peretüli.Meile anti raadio saatjad kätte (kõik nagu päris) õps teises toas võtis meiega ühendust,et vot sellel aadresil tuli kõne,et mees tahab naist tappa.Noh ma siis läksin kohale (tegevus toimus õppeklassis-ja toonitat se polnud päris vaid näideldi) koputasin uksele karjusin "avage piirivalve" uks läks lahti ja vihane naine tuli uksele ja nuttis et mees on purjus ja tahab mind ära tappa.Nii minu ülessanne oli lahendada pere tüli.Läksin sisse,naisel riided puruks tõmmatud (mõistuse piires ikka) ja poiss siis lamas voodis ja oli pilgeni täis (mitte päriselt näitles)viisin kohe naise teisse tuppa rahulikul toonil palusin tal istuda (mida ta ei teinud vaid vehkis kätega ja sõimas poissi) siis kasutasin naise peal jõudu ja surusin ta tooli peale istuma esitasin küsimusi nagu politseil kombeks et " Mis juhtus,kes lõi,kuhu lõi,kas vajate meditsiinilist abi jne" Igastahes suutsin ma peretüli lahendada naine rahunes maha esitas mehele kallale tungi süüdistuse ja me viisime mehe käed raudus politseiautosse (klassist välja) Seda kõike võeti lindile ka kus juures ja näidati tervele klassile,et siis selle põhjal arutleda mida ma tegin valesti ja mida ma oleks pidanud tegema. Noh väikseid vigu ikka tuli sisse. Siis kui klassis loengud said läbi ja koolis sai praktiliseerida siis visati meid reaalselt Pärnu linna korda looma. Anti raadio saatja kätte ja patrullisime Pärnu linnas ja kutsusime inimesi korda looma. Näiteks kõndisin pärnu linnas riia mnt kui üks vana mammi ületas teed selleks mitte nähtud kohas.pidasin kohe mammi kinni ja soovitasin tal kohe tagasi tee serva minna ja ületada teed sebara juures. üldse olin selline tähenärja. Kõige pullim oli see,kuidas inimesed meid vaatasid. Mõni kohkus täitsa ära.Pärnu linna elanikud on harjunud ju sinistes mundrites meestele alluma aga ühel päeval tulid linna piirivalvurid ja kohe hüppama. Üks mees pool jokkis möödus meist ja ütles,et "Mida kur**t nüüd on läti piir juba Pärnusse jõudnud vä" Kõik läks edukalt,lõpus saime tunnistused ja puha värki särki. Nüüd olen ma ka politsei koolituse saanud.Nüüd ma olen nagu piirivalvur+politseinik.
teisipäev, 30. september 2008
Kiire füüsiline paranemine
Isegi mulle tuli üllatusena see,et minu blogis on vaid fantaasiad kuid sündmustest mis minuga juhtuavd on vähe,peaaegu olematu. Usun ,et minuga ikka juhtub igasugu asju,tavaliselt alati negatiivset ning soov seda maailmaga mitte jagada.Enamasti on mu elu igav tavaline rutiine päev ning teritoorumiks on vaid tuba ja väike mudane tee lõik poodi.Väljas käin harva,polegi seal üksi midagi teha sest sõpru mul pole.Mingil määral on kuid tal on naine olemas ja minu jaoks pole aega.Virtuaalsed sõbrad on kes virvendavad hologrammidena nende kirjatähtedes.Leidsin,et ei suuda enam inimestega füüsilisse kontakti astuda.Kodus istudes tunnen kohtavat isu suhtluse järele,kui kellegiga reaalselt kokku satun on mõtted juba kodus enamasti poes sest mõtlen midavalt mida homme süüa teha."Kas ma hakkan digitaliseeruma ?" Käib mul mõte pidevalt peast läbi.Sammuti puudub mul sotsiaalne soov.Ma ei tea kunagi mida ma tahan.Ma olen muutunud ebastabiilseks. Nagu igaastane talve periood kus talv pole kindel kas ta on talv või on ta sügis.
Hetkel olen ma haige,mitte sügavalt haige kuid pool minust on haige.Nohu ja köha on selle haiguse nimi. Uskumatu kuidas üks hetk oled terve inimene mitte miski su keha osast ei valuta ning 2-3 tunni pärast tunned endas grippi.Avasin värisevate kätega baarikapi kus oli hunnikute viisi erinevaid rohtusi.Rohtusi mille toime ainest mul pole õra aimugi. Kuna ma olen karsklane siis ma hoian oma rohtusi baari kapis. Ned ravimeid põrnitsedes jäin ma taas mõtlema ,et kas ma olen juba nii vana mees kes elab vaid rohtude najal.Vastuse sain ma järgmine päev kui minu palavik ja köha taandus vaid ühe päevaga.Avastasin,et mul on märkimis väärne kiire paranemis võime nagu mõned kaugel tulnukal.Ma olen juba 10 aastasena tundnud,et ma pole planeet maa elanik.2 päeva tagasi olin raskelt haige,palavik,köha,nohu.Täna tunnen taas argipäeva elanikuna.
Tellimine:
Postitused (Atom)
